Laari revisjon: IRL-i lahingratsu hilinenud hirnatus

Mart Laari poolt läbi viidud riigirevisjon on juba võtnud omaks, et kogu ühiskonda igal elualal vapustava väljarände põhjuseks on Eesti vaesus. Laari enda aetud poliitikate inventuur viitaks aga ka vaesuse tegelikele põhjustele.

IRL-i auesimees ja Eesti Panga nõukogu esimees Mart Laar kuulutas 27. detsembri intervjuus Eesti Päevalehele, et Eesti vajab revisjoni, mille käigus tuleks kriitiliselt üle vaadata kõik, mis me teinud oleme. „Õige paljud asjad, mis on Eestile häid tagajärgi toonud, ei pea tänapäeval enam töötama."

Peamise probleemina kirjeldab Laar eestlaste väljarännet: „Häbi on see, et oleme ikka veel nii vaesed. /.../ Nii peavadki eestlased Soomest õnne otsima."

Braavo, härra Laar! - mõtlesid seepeale paljud lugejad. Küll pärast aktiivsest poliitikast taandumist (aga parem hilja, kui mitte kunagi) on Laar tunnistanud Eesti peamist probleemi.

Varem Eestit tabanud erilise ja üleüldise õnne kiitjate kooris püüdlikult kaasa laulnud Laar tegi aga karuhäält ka pisut varem - juba oktoobris Sirbi vahel ilmunud Diplomaatia artiklis „Diplomaatia kümme aastat" nõudis Laar Eestile põhjalikku inventuuri: „...inventuur aitaks meil selgemalt määratleda omi probleeme ning väljakutseid, ka neid, mis ei tulene lähiminevikus tehtud möödalaskmistest, vaid edusammudest, näiteks väljarände hoogustumine. /.../ Euroliidu täisliikmeks saamine, Austraaliaga sõlmitud leping noortele eestlastele töölubade saamiseks, laienenud õppimis- ja reisimisvõimalused välismaal, töölubade kergem saamine Euroopa Liidu liikmesriikides - kõik need on väljarändele kaasa aidanud.

Samas on need Eesti kaheldamatud edusammud, mille saavutamise nimel me oleme kõvasti tööd teinud."

Laar resümeeris: „Eesti ühiskonda vapustab see kõikidel aladel, alates majandusest ja lõpetades riigikaitsega. Selleks et probleemi lahendada, tuleks seda endale kõigepealt tunnistada. Just selleks ongi meil oma saavutuste ja möödalaskmiste inventuuri vaja."

Seega, kui Diplomaatias kirjutas Laar, et kogu ühiskonda vapustava väljarände põhjuseks on ... Eesti suured saavutused, siis viimasena ilmunud EPL-i intervjuus tunnistaski Laar juba üles, et väljarände peamiseks põhjuseks on eestlaste vaesus.

Eesti vaesuse ja väljarände ema on Laari poliitika

Enne terve riigi põhjalikumat revisjoni vaatame üle, mida on saavutanud Mart Laar, kes on olnud kahe korra peale kokku 4 aastat peaminister, aastakese kaitseminister, kaks nädalat Tallinna linnavolikogu esimees ja viimased 8 kuud Eesti Panga nõukogu esimees. Paraku tuleb tõdeda, et Laari poliitika on olnudki üks peamine suurema osa Eesti rahva vaesumise allikas.

Laari esimese peaministriaja (1992-1994) otsustest olid kõige kangema mõjuga muutused omandireformis. Sellega hävitati elu maal ja linnas tekitati sundüürnike klass. Kindlasti on just maal tööta ja linnas koduta jäänud inimesed olnud peamine Eesti väljarändeallikas. Tallinn on munitsipaalkorterite ehitamise ja töökohtade loomisega olukorda jõudumööda leevendanud, aga Eesti parempoolseid valitsusi, kus ka Mart Laar osalenud, pole massilist vaesust tootnud otsuste revisjon varem huvitanud.

Tallinna linnavolikogu esimehe kohal jäi Laari aeg liig üürikeseks, et sellest linna jälgi võinuks maha jääda. Laari poolt muu Eestiga toime pandu taustal Tallinnal lihtsalt vedas! Laari parteikaaslaste erastatud vee-, kütte- ja prügimajanduse uuesti järjele saamine nõuab veel tänagi linnalt suuri pingutusi.

Laar kahetseb intervjuus kibedalt otsuseid, mis tal kunagi tegemata jäid. Tema teise peaministriaja suurim tegematajäämine oli aga Eesti Energia erastamine - otsus küll tehti, kuid hämara taustaga ostja jõudis enne erastamise lõppu pankrotistuda. Justkui taevas tuli appi! Eesti Raudteega kohe nii hästi ei läinud ja selle erastamisel viis revisjoni läbi Keskerakond - raudtee osteti pärast IRL-i võimult kukkumist riigile tagasi.

Laari kaitseministrikarjääri markeeris eredalt vaid juhtum, kus tema ministeeriumi hoone osutus ühe relvastatud sissetungija ees kaitsetuks ajal, kui minister viibis oma kaasvõitleja Krossi laulatusel.

Sarnaste sündmuste ennetamiseks viisid riigi jõustruktuurid nüüd detsembris läbi vastavate ametkondade ühisõppuse ... Tallinna linnavalitsuse hoones.

Laariga alustati kemplust volinikutooli pärast

Kuigi Eerik-Niiles Kross väitis päev pärast Laari intervjuud EPL-ile 28. detsembril Postimehes, et Reformierakond olla koalitsiooni moodustamisel Laarile personaalselt lubanud ka Euroopa Komisjoni voliniku tooli, pole see kandidatuur aktuaalne Laari praeguses olukorras.

Samas on millegi muu kui eurovoliniku koha üle peetava kemplusega raske seletada Laari kui pikaaegse poliitratsu hirnatusi rahva väljarändele viinud seniste poliitikate revisjonist. Tõsi, nii või teisiti on Laar hiljaks jäänud. Tervis millegi muutmiseks on läinud tal endal, ja mis veelgi olulisem - ükski revisjon ei korva enam kuidagi juba tekitatud kahju Eesti rahvale.

Pärast seda, kui Reform sai kohalikel valimistel tugevalt lüüa (Tallinnas ei võitnud peaministripartei mitte üheski valimisjaoskonnas) ja IRL jäi kuidagimoodi ellu, on viimastel tekkinud siiski kihk oma positsioone koalitsioonis tugevdada. Selleks oligi vaja murda vaikus, milles Reformierakond oli volinikukoha juba omadele ära broneerinud. Laaril oli vaja pildile tulla ainult selleks, et Kross ja Reinsalu saaksid esitada nõude Reformierakonnale. Ja kui ei saadagi kohta Euroopa Komisjonis, siis äkki õnnestub see nõue vahetada millegi muu vastu?

IRL-i esimees Urmas Reinsalu seletas 2. jaanuari EPL-is, et volinikutool peaks järgmisel viisaastakul kuuluma tema erakonnale rotatsiooni tõttu, kuna Reformierakonna mees on seal olnud juba 2x5 aastat. Sel puhul tekib küsimus, et miks see koht peaks roteeruma ühelt valitsusparteilt teisele valitsusparteile, aga mitte rahva hoopis suurema toetusega opositsiooni esindajale, kas Keskerakonnale või sotsiaaldemokraatidele.

Reinsalu teine põhjendus, miks koht Euroopa Komisjonis peaks kuuluma IRL-ile, ongi ju tema emaparteid Euroopa Rahvaparteid väidetavalt ees ootav valimisvõit Europarlamendi valimistel. Arvan, et eurovalimiste tulemusi tuleks voliniku määramisel meil kindlasti arvestada, aga eelkõige peaksime arvestama mitte üleeuroopaliste, vaid ikkagi Eesti valijate tahtega. Euroopa Komisjoni voliniku näol on tegemist kõrgeima ametiisikuga, keda Eesti riik ametisse läkitab, ning eelkõige peaks tal olema maksimaalselt tugev oma kodumaa mandaat. See lisaks Euroopa valitsusele poliitilist kaalu. Kui valimised võidab Eestis jälle Keskerakond, nagu see ilmselt juhtubki, siis peaks Euroopa Komisjoni volinik tulema samuti Keskerakonnast. Häid kandidaate on meil sellele kohale rohkem kui üks (alates kasvõi Riigikogu asespiikrist Jüri Ratasest, kes on andnud Euroopale Rohelise Pealinna tiitli).

Kui volinikutoolile võiksid pretendeerida aga vaid endised peaministrid, nagu insinueerib peamiselt Reformierakond, luues sellega justkui ruumi Andrus Ansipi võimalustele, siis peale Mart Laari on tegelikult ka kõik ülejäänud seitse taasiseseisvunud Eestis peaministriametit pidanud meest täie elu ja tervise juures (k.a. siinkirjutaja), kuigi kõik ei osale enam aktiivses poliitikas.

[esiletõste:]     IRLi esimees Urmas Reinsalu seletas 2. jaanuari EPL-is, et volinikutool peaks järgmisel viisaastakul kuuluma tema erakonnale rotatsiooni tõttu, kuna Reformierakonna mees on seal olnud juba 2x5 aastat. Tekib küsimus: miks see koht peaks roteeruma ühelt valitsusparteilt teisele valitsusparteile, ja mitte hoopis rahva suurema toetusega opositsiooni esindajale, kas Keskerakonnale või sotsiaaldemokraatidele?

EDGAR SAVISAAR, Keskerakonna esimees

[fotoallkiri:]     RIIGI NIMI: Mart Laari esimesel valitsusajal juhtus suurim rahuaegse Eestiga seotud katastroof, kui 1994. a uppus parvlaev Estonia. Riiginimi laevale poleks sobinud ja hiljemgi on laevahukku seostatud kohutava ettemääratusega tervele riigile.

Jaga |