Munitsipaalpolitsei ja riigi sisejulgeolek

Peeter Järvelaid, professor,      22. veebruar 2006


Tallinna munitsipaalpolitsei on eeskujuks Eesti sisejulgeolekusüsteemi täiustamisel. Rahvusvaheliste julgeolekuekspertide hinnangul sisejulgeoleku mõiste laieneb. Euroopa inimeste julgeolekut ei ohusta nüüdisajal mitte niivõrd väliskallaletungid ja sõjalised konfliktid, kui see, et nende kodudele on üha lähemale tulnud uued ohud.
Mullu suvel Siseministeeriumi ja Sisekaitseakadeemia poolt Tallinnas korraldatud suur rahvusvaheline sisejulgeoleku-ekspertide konverents tõdes, et Eesti suurimad sisejulgeolekuohud ei asu lähitulevikus Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi haldusalas, vaid kuuluvad pigem meie senise arusaama järgi Sotsiaalministeeriumi kompetentsi (HIV-positiivsed, narkomaanid, hooletusse jäetud lapsed jne).

Sisejulgeoleku eri tasandid

Arengukava autorid rõhutavad: Eesti pealinn on kümne aastaga muutunud sisejulgeolekuohu poolest kõige ohtlikumaks piirkonnaks riigis. Samas on Tallinn suurim ja majanduslikult võimsaim omavalitsusüksus, kel olemas nii ainelised võimalused kui ka inim- ja pädevusressurss, et astuda samme sisejulgeolekuohu minimeerimiseks.
Kui selline organisatsiooniline struktuur loodaks, oleks võimalik küsida lisavahendeid riikliku sisejulgeoleku alase ennetustöö eest, mida Tallinn edukalt teeks kogu Eesti riigi huvides. Tulemuslik sisejulgeoleku alane ennetustöö Tallinnas mitmekordistaks kogu Eesti riiklikku sisejulgeolekut ja tegelikult aitaks suuresti säästa riiklikke kulutusi, mida riik seni teeb suhteliselt ebakonkreetse sisejulgeoleku suurendamiseks.
Teoreetikud ja praktikud on jõudnud ühisele arusaamisele, et sisejulgeolekut tuleb käsitada võimalikult mitmetasandilisena – sisejulgeolekuruumina. Niisugune seisukoht ongi tinginud Eestis viimastel aastatel kogukonnakeskse politsei kontseptsiooni väljaarendamise. Selline politsei tähendab seotust kohaliku omavalitsusega, kuid riiklik politsei ei suuda praegu olla kohalikule omavalitsusele heaks partneriks sedavõrd, et kogu kohaliku omavalitsuse territooriumil teostada sisejulgeolekumeetmeid mahus, mis tagaks elanike täieliku rahulolu. Riiklik politsei kurdab pidevalt, et tal jääb just munitsipaaltasandil tegutsemiseks puudu nii ainelist kui ka inimressurssi.

Kogukonnakeskne sisejulgeolek

Kogukonnakeskne politsei on ideaal, milleni Eestis peab veel jõudma. Kuid silmas on vaja pidada, et kogukonnakeskne politsei hakkab hästi toimima korrastatud ruumiga keskkonnas. Kui meil juba oleksid ideaalse heakorraga omavalitsused, oleks ka riiklikul politseil palju lihtsam kogukonnakeskse politsei ülesandeid täita. Paraku tekitasid 1990. aastad Eestis väga kireva olukorra – kohaliku omavalitsuse ruum on muutunud veel keerukamaks, kui ta oli 1991. aastani.
Erinevad omandivormid, ikka veel pooleli olevad erastamisprotsessid või uute omanike suutmatus mõista oma kohustusi selle kogukonna ees, kuhu nad on kinnisvara soetanud jne tingivad, et riiklikul politseil on kohaliku omavalitsuse tasandil heakorda tagada raske. Korratu heakord aga mõjub nii kohalikele elanikele kui ka sellele haldusalale tulnud võõrastele ühiselureegleid rikkuma kutsuvalt.
Tekib otsekui nõiaring: kui oleks loodud "mingi politsei, mida riiklik politsei täna ei taha enda kõrval näha", kes aga tagaks heakorra ja ühiselureeglitest kinnipidamise kohaliku omavalitsuse territooriumil, siis saaks riiklik politsei palju paremini hakkama nii kuritegude ennetamisega kui ka juba toime pandud kuri- ja väärtegude avastamisega. Seega on selge, et kohaliku omavalitsuse koosseisus munitsipaalpolitsei omamine on ajanõue.
Munitsipaalpolitsei pole riikliku politsei konkurent. Samas ei suuda riiklik politsei kuidagi edukalt täita neid avaliku korra tagamise ülesandeid, millega saab edukalt hakkama munitsipaalpolitsei. Erineval tasandil tegutsemisel seob riiklikku ja munitsipaalpolitseid niipalju ühist, et eesti keeles tasub kindlasti kasutada sõna munitsipaalpolitsei, mitte aga üldmõistet korrakaitseüksus. Kumbki on rahva keeletajus erineva tasemega mõiste. Vajaliku autoriteedi ja õigused, mida läheb vaja oma ülesannete efektiivseks täitmiseks, saab munitsipaalpolitsei siis, kui teda nimetatakse selgesõnaliselt politseiks, mis tegutseb oma kindlas valdkonnas munitsipaaltasandil.

"Sinine" ja "roheline" politsei

Kui oleme harjunud, et riiklik politsei kannab Eestis sinist vormiriiet, siis Tallinna munitsipaalpolitsei on oma tegevusega loonud küllaldase pretsedendi, et võiksime Eestis munitsipaalpolitseid tunda rohelise vormi järgi kui „rohelist politseid".
Kui tänasele politseivormile sarnases rohelistes ametirõivastes munitsipaalpolitseinik oma tööd teeb ja tema rohelisel ametiautol on peal sinised vilkurid, harjub elanikkond uue institutsiooniga kiiresti. Vilkuri käivitamine tagab piirkonnas, kus munitsipaalpolitseinik parasjagu viibib, mitu korda suurema korra. Mitte mingil juhul ei saa munitsipaalpolitsei olla riikliku politsei võistlejaks, sest kodanike julgeolek on neil ühine eesmärk.
Munitsipaalpolitsei kogemus Tallinnas on näidanud, et tegutsemine nii Tuletõrje- ja Päästeameti kui ka viimasel ajal Keskkonnaameti koosseisus on võimaldanud seda institutsiooni arendada tasemele, kus oleks mõttekas luua linnaameti staatuses oleva iseseisev struktuur Tallinna Munitsipaalpolitsei.

Munitsipaalpolitseiniku sotsiaalgarantiid

Kui Tallinn looks nn rohelise politsei loomise pretsedendi, on otstarbekas rakendada munitsipaalpolitseinike suhtes samu sotsiaaltagatisi, mis on riikliku politsei ametnikel. Munitsipaalpolitsei on tõhus, kui seal töötavad motiveeritud ametnikud. Nad teevad ära nii palju tööd, mida riiklik politsei peaks tegema ja mida ta ei suuda teha, et munitsipaalpolitseiametnikele makstav sotsiaalsete garantiide tasu on väike, võrreldes ainelise kasuga, mida munitsipaalpolitseinik oma teenistusega toob nii riigile tervikuna kui ka kohalikule omavalitsusele.

Koolitus ja pädevus

Munitsipaalpolitsei ametnike koolitamiseks on Tallinnas lausa ideaalsed tingimused — Pirita linnaosas (Kase tn 61) asuvas Sisekaitseakadeemias (SKA) on võimalik munitsipaalpolitseiametnikke koolitada nii politsei- kui ka halduskolledzhis. Kui tulevikus nõutaks munitsipaalpolitseinikult politseiniku pädevust, saab spetsialiseeruda SKA politseikolledzhis. SKA-s saab nii rakenduskõrgharidust kui ka magistriõpet, samuti pakub SKA täiendkoolituskeskus võimalust õpetada juba tegutsevaid munitsipaalpolitseinikke.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)