Marko Pomerants ajas lapsi majast välja

Ralf R Parve,      23. aprill 2003




Eelmisel nädalal sai Postimehest lugeda ajakirjanik Alo Lõhmuse mõtisklust "Hea uus poliitika", kus oli juttu sotsiaalminister Marko Pomerantsi ametialas olevatest probleemidest, mis on seotud emapalgaga. Postimehe ajakirjanik leidis, et emasid-isasid rahuldavate lahenduste ootuses on päevakorda tõstatatud vana hea küsimus mehest ja kelgunöörist.
Tihtilugu osutub uueks kuulutatu lihtlabaselt vaid unustatud vanaks. Täna räägib Res Publicasse kuuluv sotsiaalminister Marko Pomerants südamlikult äsjasündinud maimukeste emadele palga maksmisest. Kuid alles hiljaaegu soovis veel parteitu Lääne-Viru maavanem Marko Pomerants likvideerida Inju mõisas asuva lastekodu.
1998. aastal müüdi selle mehe võimuloleku ajal võileivahinna eest maha Rägavere mõis, mis läks 350 000 krooni eest USA ärimees Morgan Hammerbeckile. Eksperdid hindasid varem mõisa väärtuseks 6 miljonit krooni. Seejärel hakati Lääne-Virumaa võimuladvikus ihuma hammast Inju mõisale ja piieldi Porkunis asuva mõis-lastekodu poole. Tundub, et Marko Pomerantsi köitsid tulutoovad kinnisvaraprojektid vägagi.
Nii kirjutas ta 11. mail 2000. a Virumaa Teatajas Inju mõisa müügiplaanidest avameelselt: "Võimulolijad peavad hoolitsema võimalikult suure majanduskasvu loomise eest, et oleks, mida jaotada."
Müügikavade õigustamisel leidis Pomerants lapsikuid põhjendusi. Küll olla puudus vaeslastest, küll pidavat kuluma pööraselt raha mõisa kütmiseks. Hiljem vahetas lastekodu mõisahoones aknad ja see tõi kohe küttearvetes arvestatava kokkuhoiu. Suures müügiõhinas väitis Marko Pomerants sedagi, et tundmatu, kuid rikas mõisahärra loovat Vinni vallas täiendavaid töökohti. Unustades teadlikult, et valla haridustöötajate sekka tekib Inju lastekodust märkimisväärne hulk tööta spetsialiste. Maavanem ei osanud põhjendada, milleks läheb uuel mõisahärral tarvis lasteaiakasvatajaid, epilepsiaspetsialiste või logopeede.
20. mail aastal 2000 kirjutas Juhani Püttsepp Postimehe Arteri artiklis "Riik ajab lapsi mõisast välja":
"Lääne-Viru maavalitsus soovib Inju lastekodu kümne kilomeetri kaugusele Rakverre kolida ja mõisaarhitektuuri kaunitari Inju mõisa maha müüa. Maavanem Marko Pomerants on Injust loobumise otsuses kindel kui kalju, sest kust saada miljoneid, mida tuleb sellesse ilusse veel matta?"

Üldsus astus välja Inju lastekodu kaitseks

Rakverest kümne kilomeetri kaugusel asuvas Inju mõisas on asunud lastekodu 1920. aasta novembrist saati. Ent aastal 2000 algas Lääne-Viru maavanema Marko Pomerantsi ja ta ametnike äge rünnak lastekodule. Viidates ebarentaablusele mõisa majandamises, sooviti maaelu ja -tööga harjunud lapsed ümber paigutada ühte Rakvere südalinnas asuvasse betoonmajja asutatud lasteaeda. Sellise kolimise põhjendamatus ning valitseva võimu tugev surve tekitasid üsnagi sügavaid kahtlusi, et tegemist on täiesti tavalise, varjatud kinnisvaraäriga. Maakonna ja vabariigi üldsus astus taoliste kavade vastu. Mõisa kunagiste omanike Krausede perekond, samuti välissponsorid, kes olid Inju lastekodu remontimiseks ja restaureerimiseks annetanud sihtotstarbeliselt üle ühe miljoni krooni, lubasid Eesti riigilt selle raha tagasi nõutada juhul, kui Inju mõis müüki pannakse. Viimased lahingud Inju lastekodu eest peeti veel käesoleva aasta algul. Siis teatas sotsiaalminister Siiri Oviir, et riigi rahaline toetus Inju lastekodule jätkub.
Nii osutus valeks ka Marko Pomerantsi ametnike poolt eelmisele sotsiaalministrile Eiki Nestorile saadetud teave, et juba üsna heasse korda seatud Inju lastekodu olla hoopiski kokku varisemas.
Inju lastekodu töötajad ja kasvandikud tahaksid vägagi loota, et endise maavanema Marko Pomerantsi asumine sotsiaalministri ametikohale ei too endaga kaasa uusi, kahetsusväärseid ja põhjendamatuid rünnakuid Inju lastekodule.
Allpool aga ülevaade aastal 2000 ajakirjanduses ilmunud mõtteavaldusi Inju lastekodust ja tolleaegse maavanema Marko Pomerantsi osast.

Juhani Püttsepp
Ajakirjanik
"Kui Tartu Ülikooli peahoone arhitekti Wilhelm von Krause pojapoeg Hermann 1894. aastal Inju mõisahoonet ehitades teadnuks, et sinna 25 aastat hiljem lastekodu tuleb, teinuks ta äkki maja väiksema. Sellise, mida Lääne-Viru maavalitsus nüüd majandada suudaks.
Vabadussõjas langenud isade lapsed tulid Inju vaeslastekodusse. Terved põlvkonnad maalapsi on tublideks inimesteks koolitatud vanades mõisamajades. Nüüd aga selgub, et nende uhkete majade hoidmine on riigile üle jõu käiv. Krausede kingitus riigile võib müüki minna, sest maavanem ei pea õigeks Injule erandeid kaubelda.
Inju müük tähendaks ühe kultuurisideme katkitõmbamist."
Postimees, Arter, 20. mai 2000

Krista Piirimäe
Kunstiajaloolane
Tartu
"Arteris ilmus J. Püttsepa sulest murelik artikkel - selle eest palju kiitust - Inju lastekodu likvideerimise plaanist. Põhjus - uhke neorenessanss-stiilis mõisa ülalpidamine kulutab palju raha, aga selle mahamüümine, vastupidi, toob maakonnale suurt tulu, nagu maavanem on asjalikult rehkendanud.
Uuel iseseisvusajal on aga Eesti tähtsatele kohtadele sattunud poliitikud, kel selle mõistmist ei ole. Jah, meil on tõepoolest moraalikriis."
Postimees, 26. mai 2000

Arvo Jaakson
Riigikogu liige 1999-2003
"2. juuni Lääne-Viru maavalitsuse saksakeelses kirjas Tecklenburgi Rotary klubile, millele oli alla kirjutanud "gouverneur" (Marko Pomerants) ise, teatati, et Inju lastekodu kolitakse ümber ja Eesti Vabariigi sotsiaalministeerium katab kõik ümberkolimise kulud. Kolimine aga toimub 2001. aasta lõpus.
Seda teatamata, et Lääne-Virumaa maakonna planeering aastani 2010 midagi sellist ette ei näe.
Ühtlasi annab maavanem selles kirjas sakslastele teada, et "lastekodu, nagu kõikjal teada, on lapsevaenulik hoolekande asutus". Veidi hiljem aga tänab ta südamlikult Rotary klubi "selle suure abi eest", mida nood "lapsevaenulikule hooldusasutusele" on edastanud."
Virumaa Teataja, 30.06.2000

Valve Raudnask
Riigikogu liige 1995-1999
"Kuni Injus asub lastekodu, on mul maavanemana raske seda ilu majandada," on arvanud Lääne-Viru maavanem Marko Pomerants Postimehes. Selle peale küsiksin, et kui 1920. a suutis Eesti Vabariik vaeslapsi mõisas pidada, kuidas siis praegused mehed julgevad kehvemad olla?
Injut kui lastekodu on toetatud Saksamaalt, Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist. Tänu sellele on küttesüsteem korras, köök moodne, üht-teist isegi restaureeritud. Lausa põnev on ühe toetaja lugu. Nimelt sai Saksa ohvitserile Volker Krummele aastail 1944-1945, kui ta oli väga raskes olukorras, osaks ligimesearmastus eestlaste poolt. Nüüd on ta oma suurele tänule lisanud Rotary klubi annetuse Inju heaks. Kingitud hobuse suhu ei vaadata. Aga kuidas vaadatakse kinkijale silma, kui mõis maha müüakse?"
Maaleht, 10. august 2000

Imre Termonen
Ajakirjanik
"Esitasin küsimuse, milles avaldasin kahtlust, et Inju lastekodu Rakverre viimisega võib olla tegemist varjatud kinnisvaraäriga. Selle peale leidis maavanem Pomerants, et siinkirjutajal on "piiratud mõtlemine" ja sisuliselt jättis küsimustele vastamata ja kahtlused ümber lükkamata.
Lehele on väidetud ka, et pärast seda kui maavalitsus hakkas tegelema nn Inju lastekodu "üleviimisega" Rakveresse, märgati Inju mõisa ümber mitmel korral toonitud klaasidega välismaiseid autosid sõitmas. Lastekodu töötajate hoonest väljumise järel lahkusid ka masinad…"
Virumaa Nädalaleht, 23. september 2000

Erika Salumäe
Olümpiavõitja, lastekodulaps
"Ühe oma artikli lõpetas maavanem Pomerants tõdemusega, et ta peab endast lugu.
Neid lastekoduga seonduvaid mänge kaasa mängides võib aga juhtuda, et Marko Pomerants on üks viimaseid, kes maavanemast lugu suudab pidada."
Virumaa Teataja, 17. 04.2001

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (7)