Valed laste- ja peretoetuste ümber

MARIKA TUUS,      17. november 2004


Sõnavõtt Riigikogu saalis valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu I lugemisel 10. novembril

Esialgu tundub kõik hästi: nelja ja viie lapsega peredel kahekordistuvad kvartalitoetused, viie- ja kuuelapselistel peredel tõusevad need kahe ja poole kordseks. Tõusevad üksikvanema toetus ja toimetulekutoetus. Kõlab hästi. Ent mida see lahtiseletatult tähendab? Sellel perel, kes ei vaja toimetulekutoetust, suureneb kuusissetulek lapse kohta ligikaudu 50 krooni.
Ent mida siis võidavad vaesed pered ja puruvaesed, need, kes stabiilselt vajavad toimetulekutoetust? Ja vastus on, et nad ei võida peaaegu midagi. Ja seda sellepärast, et lapsetoetust hakatakse lugema toimetulekutoetuse arvestamisel pere kuu sissetuleku sisse, need pered võidavad vaid paarikümne krooni ümber.

Näiteks viielapselise pere sissetulek suureneks iga pereliikme kohta vaid 28,6 krooni. Ja selle summaga tahetakse tuua pered „vaesuslõksust" välja!, nagu seletuskirjas öeldakse. Kas see on siis inimväärne euroopalik elustandard? Ühe käega tõstame toimetulekutoetust kohe 250 krooni võrra ja teise käega võtame tagasi.
Eriti küüniline tundub see aga paljukõneldud vanemapalga hiigelkasvu taustal! Sest et vanemahüvitise seadus tehti nii, et ülempiir igal aastal tõuseb. Sel aastal tervelt 1800 võrra ehk siis kuni 17 472 kroonini kuus. Nii väärtustatakse lastega kodusolemist ühtedel. Samas vanemapalga alumine piir 2200 ei tõuse sentigi. Et vanemahüvitise seaduse selline ideoloogia on üdini vale, näitab seegi, et vaid 3% oligi ülempiiri saavaid sünnitajaid. Kuid ainuüksi vanemahüvitise kasvuks läheb järgmisel aastal 134 miljonit. Samas kui selleks, millest me täna räägime, läheb vaid 14 miljonit. Peretoetuste kogusumma eelarves ju isegi väheneb.

Antud seaduseelnõust kui väga tähtsast seadusest käis fraktsioonis rääkimas ka sotsiaalminister Pomerants. Ta toonitas, et järgmisest aastast hakkavad seitsme- ja enamalapseliste perede emad saama uue algatusena emapalka miinimumpalga suuruses. Rahanduskomisjonist öeldi, et jah, see tuleb, Elle Kull kirjutas pika loo Postimehes, kui suur saab olema suure pere ema palk. Ministergi lubas täna, et suure pere palk tuleb. Kuid eelarvest seda välja ei loe, pole nimetatudki, ega mingit raha eraldatud, eelnõudki pole veel olemas, pole vist valitsuses heakskiitu saanud, rääkimata Riigikokku jõudmisest.

Mis toimub? Millest sotsiaalminister räägib?
Ja kui see suure pere emapalk tulebki ja see raha on praegusesse eelarvesse kuhugi peenelt peidetud, siis läheks selle peale, nagu rahanduskomisjonist öeldi, kusagil 6,7 miljonit, sest seitsme- ja enamalapselisi peresid ongi Eestis vaid 231. Kuid
eelmisest aastast alates jäetakse maksmata lasterikaste perede aastalõputoetus 1000 krooni lapse kohta. Ja selleks läks 20 miljonit. Nii et midagi ei tulnud juurde, vaid võeti suuresti ära. Üks toetus asendati teisega, sest nii on riigile kasulikum.
Kui võrrelda Eesti lastetoetusi Euroopa omadega, siis kõige suurem erinevus ongi just lasterikaste perede osas. Kümne lapsega pere toetus on meil 30 korda väiksem kui näiteks Prantsusmaal.
Mulle kirjutas Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Kalmer Hütt järgmist: „Oleme väsinud ootamast ja lootmast. Peaminister J. Parts andis oma sõna, et 2005. aasta eelarves on lasterikkad pered prioriteet nr 1. Just seepärast lootsime nii väga …
Riik põhjendab, et lastetoetused loetakse pere sissetulekute hulka sellepärast, et "on oht põlvkondliku toetustest elamise mudeli tekkeks, kuna lapsed kasvavad peres, kus kumbki vanematest ei tööta.""

No kuulge, miks peaks tahtma isa lastega peres kodus istuda? Minge Peipsi äärde või Põlvamaale ja Valka. Proovige leida tööd. Kuid näiteks liikumine "Eesti Lapse Eest" ei peagi õigeks, et toetuste madalal hoidmisega motiveeritakse just lasterikaste perede puhul, et mõlemad vanemad töötaksid, sest isegi kui vabu töökohti oleks, asuvad need tihti kodunt kaugel ja on madalapalgalised. Tekivad täiendavad kulud transpordile, riietele, toidule, laste päevahoiule. Väheneb võimalus aia- ja loomapidamisest elatist teenida jne. Nii et kasu asemel tuleb sellest tihti kahju. Eesti keskmine brutopalk on ju Euroopa Liidu väikseim.
Nii et selliseid foobiaid, et kõik petavad – üliõpilased, puuetega inimesed, sünnitajad, hooldajad ja nüüd ka paljulapselised vanemad –, poleks vaja seletuskirjadesse kirja panna.

Keskfraktsiooni seisukoht on, et laste- ja peretoetused ei tohiks toimetulekutoetuse arvestamisel (praegu veel) kuuluda pere sissetuleku hulka. Kavatseme kindlasti teha vastava muudatusettepaneku. Ja ma väga loodan, et ka Rahvaliit sama toetab, sest sotsiaalkomisjoni esimees on ajakirjanduses välja käinud, et ta ei poolda seda, et allpool toimetulekupiiri elavate perede lastel järgmisest aastast lastetoetus toimetulekutoetuse sisse arvestatakse. Ärge hoidke 87 miljonit krooni kokku taas nende kõige vaesemate arvelt.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)