10 uut liituvat riiki suurendavad Euroopa stabiilsust

KADRI MUST,      24. september 2003


"See, et Londoni taksojuhtidel vihma korral rohkem kliente on, ei tähenda, et nemad vihma sadama panevad," oli fraas, mida armastas kasutada minu inglasest õppejõud, kui mõni tema tudengitest üritas esitada nn karvase käe teooriat. See ütelus meenus, kui lõpetasin oma õpingud teada-tuntud euroskeptilisel Inglismaal ja saabusin Brüsselisse - linna, mille nime kasutatakse sageli kui sundijat, keda on hea süüdistada, põhjendades ebameeldivaid otsuseid.

Brüssel ei ole koduks mitte ainult Euroopa Liidu aparaadile, vaid siin asuvad ka NATO ning paljude teiste rahvusvaheliste organisatsioonide peakorterid. Eelkõige on ta aga Belgia pealinn, kellel endal on seitse erinevat valitavat esinduskogu ning iseseisev välispoliitika. London ja Brüssel on Euroopa mõttes kaks vastandpoolust.

Turg ühine, poliitika erinev

Belgia koos lähinaabritega moodustab Euroopa südame. Sageli on arvatud, et selle grupi eesmärgiks on taastada Püha Rooma keisririigi kunagine hiilgus. Samas britid, nagu ka skandinaavlased, hispaanlased ja portugallased, on olnud läbi ajaloo pigem Euroopa ääremaa. Ehk tuleneb sellest ka suurem soov näha Euroopa Liitu kui traditsioonilist majandusühendust, mis tooks kasu ühisturu näol, ent jätaks alles iseseisvuse nii sise- kui välispoliitikas.
Belgia vastupidiselt veab nominaalselt nn nelikliitu (Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia ja Luksemburg), kelle ambitsioonikas plaan on kasvatada Euroopa Liidust maailmamastaabis USA kõrvale teine arvestatav jõud. Selleks on vaja oma armeed ning iseseisvat NATOst sõltumatut kaitsepoliitikat. Nelikliit näitab, et kui EL sees on keeruline leida üleüldist konsensust, siis tekkinud vaakumi täidavad liikmesriigid väiksemas ringis koostööga.
Suurbritannia, olles juba ajalooliselt Euroopa poliitika tasakaalustav jõud, soovib ära hoida suurt vastuolu ning hoida Euroopa ühtset välis- ja julgeolekupoliitikat konkureerimast NATOga. Selle poliitika elluviimiseks loodab ta tuge saada kümnelt peatselt liituvalt riigilt, kes määratlesid end juba Iraagi sõja küsimuses Suurbritanniaga ühel meelel seisvana.
Lihtsustatult võib väita, et täna USA võitleb, ÜRO toidab ning EL finantseerib. Välis- ja julgeolekupoliitika poolest on EL seni veel piirkondlik ühendus, sest ka kõik praegused liikmesriigid kokku kulutavad kaitse eelarveks vähem kui USA üksinda. Kuigi peale külma sõja lõppu on üksikuna võttes Suurbritaania tõusnud maailma võimekuselt teiseks militaarriigiks, kellele kolmandana järgneb Prantsusmaa.

Eurooplased sõjaliste kulutuste tõusu vastu

Äsja eurooplaste seas läbi viidud küsitlus näitab, et enamus Vana Maailma elanikke näeks meelsasti, et Euroopa Liit kasvaks maailmapoliitikas võrdseks partneriks USAle, ent üheksa vastanut kümnest oli sõjaliste kulutuste kasvu vastu. Pigem eelistatakse, et peatselt 25 riiki ühendav ning 450 miljoni elanikuga liit saavutaks staatuse läbi diplomaatia, kaubanduse ja majandusabi ning ilma sõjalise panuseta. Siiski sai selle aasta kevadel teoks läbi ajaloo esimene EL sõjaline operatsioon "Concordia" Makedoonias, kus 350 meheline EL armee võttis rahuvalve NATO vägedelt üle. Seda operatsiooni juhitakse siiski veel NATO vahendeid kasutades.

Külastasin möödunud nädalal NATO sõjaliste operatsioonide peastaapi Euroopas. Kui NATO peakorteris töötavad valdavalt diplomaadid, siis peastaap koosneb professionaalsetest sõjaväelastest, kes vastupidiselt diplomaatidele on tuntud otsese jutu poolest. Üks neist mainis, et viimane NATO laienemise otsus oli sarnaselt EL laienemisele tehtud poliitilistest kaalutlustest lähtuvalt. Nüüd peavad sõjaväelased selle sisuga täitma ehk leidma igast liituma kutsutud riigist midagi, millega ta osutuks ka sõjalises mõttes kasulikuks.

Rääkides nii tavainglaste kui belglastega, arvavad ka nemad, et liituma kutsumine on kena poliitiline kinnitus, et kutse saanud riigid jagavad samu läänelikke põhimõtteid ning kuuluvad seega jagamatult Euroopasse. Mis muud, kui ärgem süüdistagem vihmas alati taksojuhti.

Lihtsustatult võib väita, et täna USA võitleb, ÜRO toidab ning EL finantseerib.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)