Nädal Euroopa Parlamendis: kliimamuutustest naistevastase vägivalla kaotamiseni

EL-i strateegia Kopenhaageni kliimakonverentsil

Sel tippkohtumisel loodetakse saavutada rahvusvaheline kokkulepe kliimamuutustega võitlemiseks pärast 2012. aastat. Vaid paar nädalat enne Kopenhaageni suurkonverentsi said saadikud võimaluse esitada Euroopa Nõukogu (EN) ja Euroopa Komisjoni (EK) esindajaile küsimusi EL-i strateegia kohta.

Arutelul tõdeti, et ambitsioonika rahvusvahelise kokkuleppe saavutamiseks on vaja fikseerida heitkoguste vähendamise eesmärgid nii arenenud riikide kui ka arenguriikide jaoks, samuti rahastamiskohustused, aga ka sanktsioonid, mida rakendatakse kohustuste mittetäitmise korral.

Heaks kiideti samateemaline resolutsioon, milles väljendatakse kliimamuutuste alaseid nõudmisi. EP toetab EL-i kliimaalase välispoliitika väljaarendamist ja taotleb, et Kopenhaagenis esinetaks ühehäälselt, säilitamaks kliimamuutuste konverentsil toimuvatel läbirääkimistel juhtroll. kõrged nõudmised Aruteludes rahvusvaheliste partneritega tuleb jääda kõrgete nõudmiste juurde, et Kopenhaagenis saaks sõlmitud ambitsioonikas rahvusvaheline kokkulepe, mis oleks kooskõlas uusimate teaduslike edusammudega ja eesmärgiga piirata globaalset soojenemist 2°C-le.

Euroopa Ülemkogu ettevalmistamine

10. ja 11. detsembril koguneb järjekordsele istungile Euroopa Ülemkogu. See on viimane tippkohtumine, mis toimub Rootsi eesistumisel.

Kohtumisel on kavas vastu võtta EL-i tasandil kodanikuõigusi tugevdav Stockholmi programm. Arutluse alla tulevad kõiki riike painav majanduskriis, aga ka Lissaboni lepingu jõustumisega seonduv.

Viimase teemaga seoses väljendasid saadikud oma valijate pahameelt  nn Euroopa presidendi valimise protseduuri üle. Keegi ei olnud rahul olukorraga, kus Euroopa Parlament kui ainus rahva poolt otse valitud Euroopa institutsioon peab lihtsalt võtma teadmiseks Ülemkogu kinniste uste taga tehtud läbipaistmatu otsuse. Saadikud olid veendunud, et tähtis on viia see valimine läbi avatult leidmaks isik, kellega EL-i rahvad saaksid end samastada.

Olen kindel, et tulevikus praegune valimiskord saab muudetud. Kas see toimub juba järgmisel etapil, s.t kahe ja poole aasta pärast, selles pole ma küll kindel. Aga olen kindel, et igavesti praegune kord küll kehtima ei jää.

2009. aasta laienemisstrateegia

alane dokument käsitleb Lääne-Balkani riike, Islandit ja Türgit.

EL-i varasemad laienemised on vaieldamatult olnud edukad nii EL-i kui ka liikmesriikide seisukohast. Hetkel peavad liitumistingimuste üle läbirääkimisi kaks riiki - Horvaatia ja Türgi. Läbirääkimised ei ole veel alanud Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga, mis on kandidaatriik alates 2005. aastast.

Viimase aasta jooksul on EL saanud kolm uut liitumisavaldust potentsiaalsetelt uutelt liikmetelt: Montenegrolt (detsember 2008), Albaanialt (aprill 2009) ja Islandilt (juuli 2009). 27 EL-i riigi välisministrid toetasid 16. novembril Albaania avaldust saada ametlik kandidaadistaatus.

EP on seisukohal, et EL-i laienemisstrateegia peab peegeldama keskset tõekspidamist: EL on oma liikmete ühiste väärtustega ühendus, mis on lahutamatult seotud aruteluga EL-i eesmärkide ja tõhususe üle, tema tuleviku ja rolli üle maailmas.

Mitmel EL-i kandidaatriigil ja potentsiaalsel kandidaatriigil on oma naabritega ikka veel lahendamata vaidlusküsimusi. EL peaks vältima kahepoolsete vaidluste takerdumist ja püüdma vaidlused lahendada enne kandidaatriigi ühinemist EL-iga.

Mõnel kandidaatriigil on praegu probleeme ka sõnavabadusega, mis on üks EL-i demokraatia aluspõhimõtetest. Sellest tulenevalt tuleks  nii Lääne-Balkani riikides kui ka Türgis meedia vabastada poliitilisest sekkumisest ning tagada reguleerivate asutuste sõltumatus.

Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Montenegro ja Serbia kodanikele jõustub alates 19. detsembrist 2009 viisavabadus EL-is. EP-le on väga oluline, et  selles küsimuses toimuks edasiminek ka teiste kandidaatriikide osas.

Poliitilisest lahendusest võitluses piraatlusjuhtumite vastu Somaalia  lähistel

Uudiseid Somaalia piraatide tegevusest võime meediast kuulda peaaegu iga nädal. Somaalias pole toimivat valitsust olnud alates Said Barre režiimi kukutamisest 1991. aastal. Sestpeale on riigis  valitsenud anarhia, mida iseloomustavad klannidevaheline võitlus ja bandiitlus.

Mure pika kodusõja mõjude pärast rahu- ja lepitusprotsessile, samuti Aafrika Sarve julgeoleku ja stabiilsuse pärast tervikuna ning asjaolu, et piraadid sageli ründavad laevu, mis on seotud nt toiduabiprogrammiga, tõi selle teema arutlusele ka Europarlamendis. Praegu toimub kõnealuses piirkonnas Euroopa Nõukogu mandaadi raames EL-i esimene mereoperatsioon (EU NAVFOR Atlanta), millel on volitused maha suruda, tõkestada ja ennetada piraatlust ning relvastatud rööve Somaalia  lähistel.

Kuna selle missiooni mandaat lõpeb tänavu 12. detsembril, soovitab EP mandaati pikendada veel aasta võrra ning ühtlasi laiendada missiooni tegevuspiirkonda lõunasuunas.

Arutelul toetati ka missiooni kriisiohjamislikku kontseptsiooni - missiooni raames toetatakse 2000 isiku väljaõpet Somaalia föderaalse üleminekuvalitsuse julgeolekujõududes.

Saadikutele kõnelnud Euroopa Nõukogu eesistujariigi välisminister Carl Bildt tõdes vajadust luua kõnealuses piirkonnas regionaalne toetus tagamaks seal liikuvate laevade julgeolek.

Lennuettevõtte pankroti korral reisijatele antav hüvitis

Vaatamata lennundussektori õiguslikule reguleeritusele on EL-i seadusloomes jäänud seaduselooja tähelepanuta reisijate õigused lennuettevõtja pankroti korral. Seda kõike ilmestab viimase üheksa aasta jooksul aset leidnud 77 lennuettevõtte pankrotijuhtumit (värskeim näide - Slovakkias asuv SkyEuropa), mille tagajärjel on tuhanded reisijad kaitsetuna, sageli ka hüvitiseta jäetud võõrasse lennujaama.

Probleemi tõsidust arvestades tuli EP välja algatusega leida  probleemile õiguslik lahendus. EK-le tehti ülesandeks esitada 1. juuliks 2010 EP-le asjakohane õigusakt.

Toote päritolu märkimine

EL on Lissaboni tegevuskavaga seadnud endale eesmärgiks tugevdada EL-i majandust, muu hulgas parandades EL-i tööstuse konkurentsivõimet maailmamajanduses. Tööstuse konkurentsivõime parandamisel on oluline, et turul valitseks õiglane konkurents, s.t  tootjate, eksportijate ja importijate jaoks kehtiksid selged eeskirjad, mis tuginevad ühistel sotsiaalsetel ja keskkonnaalastel eeldustel ja väärtustel.

Praegu pole EL-is vastavaid sätteid ühtlustatud ning puuduvad  toote/kauba päritolu märkimise ühtsed tavad. Liikmesriikides kehtivate õigusnormide erinevuse ja selgete ühenduseüleste eeskirjade puudumise tõttu on selle valdkonna õiguslik raamistik killustatud. Samas on mitmed EL-i peamised kaubanduspartnerid (nt USA, Hiina, Jaapan ja Kanada) kehtestanud kohustusliku nõude päritolu märkida.

Päritoluriigi kohustusliku märkimise süsteemi kehtestamine EL-is väljastpoolt EL-i imporditud kaupade päritoluriigi märkimiseks on tähtis meede läbipaistvuse saavutamiseks, tarbijale asjakohase teabe andmiseks ning rahvusvaheliste kaubanduseeskirjade järjepidevuse tagamiseks.

Päritoluriigi märkimise kohustus hakkab kahjuks kehtima kitsendatuna, hõlmates vaid tekstiilitooteid, ehteid, rõivaid, jalatseid, mööblit,  nahktooteid, valgusteid, klaastooteid, keraamikat ja käekotte. Kuid sellele vaatamata annab päritoluriigi märkimise nõue  (Made in) tarbijale lõpliku valiku tegemiseks väärtuslikku teavet.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond ja ettevõtete ümberpaigutamine

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) on loodud selleks, et aidata neid töötajaid, kes on kaotanud töö. Kui suurettevõte lõpetab tegevuse või mõni tehas viiakse üle kolmandasse riiki väljaspoole EL-i või kui mõnes piirkonnas kaotatakse teatavas sektoris vähemalt 500 töökohta, aidatakse töötajatele hüvitisi maksta. EGF eraldab igal aastal sellise tegevuse rahastamiseks kuni 500 miljonit eurot.

Koondamistest mõjutatud isikud ja neid esindavad organisatsioonid, samuti ettevõtted, kes soovivad EGF-i vahendeid kasutada, peavad pöörduma asjaomase riikliku asutuse poole. Taotluse toetuse saamiseks esitavad liikmesriigid, kellel on õigus esitada taotlus EGF-st abi saamiseks, kui üheksa kuu jooksul koondatakse eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes NACE 2 (nomenklatuuri ökonoomne tegevus EL-is) sektoris NUTS II (ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus) tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas vähemalt 500 töötajat.

Parlament toetas EGFist täiendava abi eraldamist Belgiale (46 tekstiiliettevõttest koondatud 2199 töötajat ning Iirimaale (arvutitootjast Dell koondatud 2400 töötajat) kogusummas 24 029 924 eurot.

Makromajandusliku finantsabi andmine Gruusiale ja Armeeniale

EP toetas EK ettepanekut anda Armeeniale ja Gruusiale makromajanduslikku finantsabi riigi finantsvajaduste rahuldamiseks ning aidata neil riikidel seeläbi paremini toime tulla ülemaailmse majandus- ja finantskriisi mõjudega.

2009. aasta märtsis devalveeriti Armeenia drahmi. Et toime tulla halveneva majanduskeskkonnaga ja tagada tõrgeteta üleminek ujuvkursi-süsteemile, sõlmis IMF Armeeniaga reservkrediidi lepingu, mille mahtu suurendati juba käesoleva aasta juunis. Planeeritav EL-i makromajanduslik finantsabi on kavandatud täiendusena IMF-i toetusele ja oleks EL-i panus rahastamise puudujäägi katmiseks. EL annab Armeeniale makromajanduslikku finantsabi kuni 100 miljoni euro ulatuses, millest 65 miljonit eurot on laen ja 35 miljonit eurot toetus.

Mis puudutab Gruusiat, siis pärast sõjalist konflikti Venemaaga valitseb Gruusias sügav majanduslangus, mida veelgi on süvendanud 2008. aasta lõpus alanud ülemaailmne majanduskriis. Kavandatava abi eesmärk on toetada Gruusia  taastumist pärast relvastatud konflikti Venemaaga ja aidata tal toime tulla ülemaailmse kriisi põhjustatud probleemidega. EL-i poolt Gruusiale antava finantsabi kogusumma on 46 miljonit eurot.

Google'i raamatuotsingukava

Google on käivitanud raamatute digiteerimise projekti. Kuid mõned autorid ja kirjastajad USA-st suhtuvad sellesse ettevõtmisse negatiivselt ning esitasid Google'i vastu ühishagi, väites, et nende raamatuid digiteerides ja osaliselt Google'i kaudu kättesaadavaks tehes rikub Google autoriõigust. Tänaseks on vaidluses jõutud kohtueelsele kokkuleppele, mille peab kinnitama ka USA kohtus.

Arutelul palusid saadikud, et EK-l selgitaks oma seisukohta Google'i raamatuotsingu projekti suhtes ja hindaks selle mõju  raamatute digiteerimisele Euroopas ning autorite õigustele. Kuna ka EK on tänaseks käivitanud Google'ile sarnase Europeana projekti, siis tõstatus arutelu EL-is autoriõigust käsitlevate õigusaktide kohandamise vajaduse üle.

Naistevastase vägivalla kaotamine

Rahvusvahelisel naistevastase vägivalla kaotamise päeval, 25. novembril arutasime naistevastase vägivalla kaotamist.

Naistevastase vägivalla näol on tegemist ülemaailmse süstemaatiliselt esineva nähtusega, mis võib avalduda väga erineval kujul, sõltuvalt ühiskonna sotsiaalsest, majanduslikust, kultuurilisest ja poliitilisest kontekstist. Naiste- ja tüdrukutevastane vägivald hõlmab füüsilist vägivalda (naiste suguelundite moonutamine, söövitavate ainete kasutamine, peksmised), seksuaalset vägivalda (seksuaalne ahistamine, naistekaubandus, prostitutsioon) ja vaimset vägivalda.

Euroopas kannatab peaaegu iga kolmas naine mingit liiki vägivalla all, kuid EL-is praegu puudub selle kohta täpne statistiline ülevaade. Võtsime vastu dokumendi, milles nõutakse naistevastase vägivalla kõikide vormide vastu võitlemiseks EL-i ühtse poliitikakava loomist. Üks osa sellest hõlmaks ka statistikat.

Hääletusel võeti resolutsioon küll vastu, kuid sellele hääletas vastu enamik konservatiive ja paremäärmuslasi.

Vaadates selle hääletuse ja ka mõningate teiste hääletuste tulemusi, on ka mõistetav, miks end liberaaliks nimetav Eesti justiitsminister Rein Lang käitub kodus samamoodi, kui EP konservatiivid ja paremäärmuslased, eitades naistevastase vägivalla kriminaalõigusliku reguleerimise vajadust.

Euroopa Parlamendi  filmipreemia võitis Prantsuse film Welcome

Alates 2007. aastast on Euroopa Parlament toetanud Euroopa filmitööstust auhinna LUX abil. Selle preemia saab film, mis lisab EL-i käsitlusse uue või erilise  vaatenurga ning toob esile teemad, mis meid Euroopa Liidus ühendavad või eraldavad.

2009. a. filmiauhind LUX anti Prantsuse filmile "Welcome", mis viib vaataja Euroopa immigrantide maailma.  Teoses välja toodud probleemid osundasid aukudele Prantsusmaa seadusandluses - juba on Senat esitanudki muudatused vastavatesse seadustesse.

Sellisest  oma kohustuste täitmisest on kindlasti ka Eestil põhjust eeskuju võtta. See film  linastub ka Tallinnas - Pimedate Ööde filmifestivalil.

Võidufilm saab Euroopa Parlamendilt 87 000-eurose rahalise toetuse, et film varustataks subtiitritega Euroopa Liidu 23 ametlikus keeles. Filmi originaal adapteeritakse ka vaegkuuljatele ja vaegnägijatele sobivasse versiooni.

SIIRI OVIIR, Euroopa Parlamendi saadik

Jaga |