Mingem kõik valima!

Oktoober hämarduv ja rõske

kuldkoldseid lehti rebib puult

ja vilisemas vastu põske

sa tunned kurja põhjatuult...

Nii laulusse kuis laulnud laulik,

neid sõnu väärata ei anna.

Sind korrata vaid võime, aulik,

ei teise kuube ümber panna.

Oktoober hämarduv ja rõske...

Aeg ainult mitu põlve noorem.

Käib põhjatuulgi vastu põske,

kuid kuidagi kõik räigem, toorem.

Meil valimiste innaaeg,

vend vennalt rebib kasvõi särgi.

On võimukiimad vingelt laes,

küll tuhud tulevad ka järgi.

Luukered ammused ja apsud

saab meediasse taritud.

Saab mõnel paljaks kistud sapsud,

näeb haridust ja haritust.

Kõik kaubaks käib, ei miski püha,

ka sõtta kistud kirikud,

kõik linnas kinni, maha üha, -

kui mingiks mantraks valitud.

Oktoobri hämaruses rõskes

kuldsuiseid maske kiskub maha.

Ei keerata teist ette põske,

kui annab jalga panna taha...

Veel parem kanda märtrimärki,

kõik keda kurjalt kiusavad.

On kõrvalt kaeda seda värki

kui mingit kääbikutemaad.

Saaks kaelast ometi see kisma,

kes kellel näppu näidanud,

kes kelle käest sai nutsu lisaks,

kes keda hädas aidanud.

Siis käi või valimas, kui usku,

et kõik see pahapoiste mäng

ei keera Maarjamaad kord tuksu,

et lõpeks kord see äpu äng.

Et keda valid või ei vali,

on pukis ikka see puitund punt.

See kaugelt enam pole nali,

see rahval pees kui peeruprunt,

ei anna peeretust, ei puuksu, -

kui pikalt sel nii pidamist? -

vaid ainult tekialust nuusku...

Aeg, vennad, muuta midagist!

UBINAS

Oktoobris 2013

Jaga |