Peaminister sundüürnikest ei hooli

Märt Sults,      08. november 2006


27. septembril toimus Toompeal pikett baltisakslastele tagastada kavatsetavate korterite eest kompensatsiooni taotlemiseks. Piketi korraldajateks olid Põhja-Tallinna halduskogu esimees Märt Sults ja vabatahtlik kodanikeühendus "Kopli Sundüürnik".
Piketi lõpul anti peaminister Andrus Ansipile ja rahandusminister Aivar Sõerdile üle pöördumine, milles 34 sundüürnikku kirjeldasid oma reaalset olukorda ja palusid riigilt abi. (Nende korterite hinnad, mida tahetakse baltisakslastele tagastada, on vahemikus 900 000 – 4,5 miljonit krooni.)

Möödus üks kuu vastuseootamist – see on seadusega ette nähtud tähtaeg kirjadele vastamiseks. Tulemus: peaministri kontor ei vastanud midagi; hoidis sundüürnike pöördumist kuu aega ja siis teatas mulle, kuna olen sundüürnike poolt nende esindajaks valitud, kirjalikult, et meie pöördumine on suunatud lahendamiseks edasi rahandusministeeriumisse (esimeses pöördumises oli öeldud, et koopia on juba temale antud pöördumisega koos saadetud eelpoolnimetatud asutusse) ja samuti ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse. Mitte mingisuguseid omapoolseid ettepanekuid!? Siinkohal ajab hr Ansipi telereklaam lausa naerma: mida kõike ta seal ei luba, aga piskule kirjakesele ei saanud isegi vastatud?!
Kurioosne on sellejuures see, et kiri/pöördumine adresseeriti peaministrile, aga meile suunatud teatisele kirjutas alla keegi Margus Matt, kelle ametinimetuseks oli märgitud Õigusloomeosakonna nõunik juhataja ülesannetes.
Majandus- ja Kommunikatsooniministeerium vastas kohe pärast seda, kui selle pika ametinimetusega hirmus tähtis tegelane oli neile selle kirja suunanud. Kiri suunati ministeeriumi 20. oktoobril ja mina sain sealt vastuse juba 27. oktoobril kantsleri allkirjaga. Sellega näidati lugupidamist sundüürnike probleemide vastu ja et nende probleemidega tegeldakse üpris kõrgel tasemel.
Rahandusministeerium, kes on selle pöördumise saanud kaks korda, pole nendest väljagi teinud. Rahandusministeerium rikub ju kirjadele vastamise korda, seega ka Riigikogu poolt vastu võetud seadust.
Keegi räägib juba pikemat aega, et seadused on kõigi jaoks ühesugused ja kehtivad kõigile. Kui Rahandusministeerium ei tunne numbreid ja ei tea tähtaegadest midagi, siis pole nende käest ka midagi nõuda, tuleb talle vaid kaasa tunda.
Aga miks meie, sundüürnikud, peame seepärast nende saamatuse pärast kannatama?


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (43)