Soovime Iraagile edu

VILJA SAVISAAR,      09. veebruar 2005


Iraagi valimised on toimunud edukalt. Nii väidavad maailma suurimad demokraadid eesotsas nendega, kes veel paari kuu eest olid sügavalt mures valimiste demokraatlikkuse pärast Ukrainas. Rõõmustagem koos nendega!

Iseseisvas Ukrainas tuvastasid kümned tuhanded välisvaatlejad (sh Eesti omad) korduvat hääletamist, administratiivse ressursi kasutamist kampaanias ja tasakaalu puudumist meedias. Rikkumisi peeti nii tõsiseks, et USA ja Euroopa Liit nõudsid uut valimisvooru.
Iraagis korraldati valimised 170 000 pealise rahvusvahelise okupatsiooniväe kohalolekul ning kuigi valimispäeval hukkus pommiplahvatustes 44 inimest, suuremaid rikkumisi polnud. Välisvaatlejaid oli Iraagi valimistele registreeritud 128, kuid enamik neist jälgis toimunut naaberriigi Jordaania pealinnast. Eesti vaatlejaid polnud.
Iraagi meediapilt on küll mitmekesine, kuid suurima leviga telekanaliks on USA loodud ja ülalpeetav Al-Iraqiyah. Rahvusvahelised ajakirjanike organisatsioonid on järjest protestinud okupatsioonivägede ja ajutise valitsuse kehtestatud meediapiirangute vastu, kuid välisvaatlejad selles probleemi ei näe.

Kandidaatide ülesseadmine valimisteks oli vaba – valida sai 111 partei seast. Ametlikult ei saanud kandideerida vaid endised Baathi partei funktsionäärid ja okupantidele vastu hakanud, nagu näiteks Muqtada al-Sadr ning tema Mahdi armee.
Rahvusvahelised vaatlejad suhtusid mõistmisega ka seika, et kandidaatide nimekirjad polnud avalikud. Valijate puhul oli kindel vaid see, et vähemalt iga kolmas igas nimekirjas oli naine ja kõik kandidaadid olid vähemalt 30-aastased.
Korduvhääletamise vältimiseks kasteti Iraagis valijate sõrm tindipotti. Sama tehnika tekitas mullu Afganistanis välisvaatlejates küll kõhklusi, ent küllap oli Iraagis tint kindlama kvaliteediga. Valimistest osavõtt kõikus valimiskomisjoni ametliku hinnangu järgi valimisjärgsel päeval 60 ja 75 protsendi vahel, kuid see ei tekitanud rahvusvahelises üldsuses küsimusi. Ei häiri ka see, et valimistulemuse selgumiseni võib kuluda nädalaid. Tulemuste ennustamiseks ja võltsimise vastu Ukrainas efektiivselt toiminud nn exit-polle Iraagis ei tehtud.

Kõigele vaatamata nimetas USA president George Bush valimisi Iraagi ajaloo pöördepunktiks ning lisas: „Maailm kuulis vabaduse häält Kesk-Ida keskelt." Valimised läksid ootuspärasest edukamalt ka riigisekretär Condoleezza Rice´i hinnagul.
Valimised luges edukaks Euroopa Liidu välisministrite kohtumine. Liidu välispoliitika koordinaator Javier Solana kinnitas ELi igakülgset koostöövalmidust Iraagis veel paika panemata uue valitsusega.
Eesti peaminister Juhan Partsi arvates olid Iraagi valimised „oluline ja ajalooline etapp Iraagi demokratiseerimise protsessis". Välisminister Kristiina Ojuland aga sõnas, et Iraagi rahvast tuleb õnnitleda:
„Rahvusvahelise üldsuse skepsis osutus alusetuks, valimised on läinud edukalt, vaid väheste rikkumistega. Võib loota, et valimised kuulutatakse demokraatlikeks." Loodan minagi, et meie peaministril on seekord õigus ja välisministri lootus täitub. Miks?

Eelkõige seepärast, et edukate valimiste järel saab Eesti oma sõdurid Iraagist missiooni pikendamata koju tuua. Iraagi valimistel kandideerinud suuremad poliitilised jõud, sh ajutise valitsuse peaminister Iyad Allawi ja ka tema islamistlikud rivaalid nõudsid ju oma valimisplatvormides võõrvägede lahkumist.
Seega sõltumata kohtade jaotusest erakondade vahel hääletasid iraaklased võõrvägede lahkumise poolt. Okupatsiooni jätkumine pärast Eestis edukaks kuulutatud vabu valimisi ei sobi enam kuidagi kokku meie sõdurite Iraaki saatmise eesmärgiga. Võõrvägedest ise alles 11 aasta eest vabanenuna on Eestil moraalne kohus meenutada seda ka teistele valitsustele.
Paljud demokraatlikud riigid on oma sõjalised missioonid Iraagis juba lõpetanud, mitmed teevad seda lähikuudel. Eesti ei pea enam lahkuma sellest sõjajärgsest sõjast esimeste hulgas, päris kindlasti ei tohi me sinna aga viimaste sekka jääda. Seepärast soovime üheskoos maailma demokraatlike jõududega Iraagile edu, loeme oma sõdurite missiooni jaanipäevaks täidetuks ning austame sellega maailma demokraatlike riikide seas Iraagi rahva enesemääramisõigust.

KESKMÕTE: Okupatsiooni jätkumine pärast vabu valimisi ei sobi kokku meie sõdurite Iraaki saatmise eesmärgiga. Võõrvägedest ise alles 11 aasta eest vabanenuna on Eestil moraalne kohus meenutada seda ka teistele valitsustele.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (25)