Usk ja usund on ise asjad

Eva Ganitðeva,      14. mai 2003


Olen seda meelt, et usk ja usund on ise asjad. Usk on sügavalt intiimne tunne ja seda koolis kohustuslikult peale sundida on ebaeetiline. Perekonnas, kus mingi usk või usund on elu stiiliks, võib seda viljeleda või omaksvõetud usundi koguduses õpetada.
Usundid on inimkonna kultuuriloo osa. Alates totemismist, shamanismist ja looduskummardamisest, antiikkultuurist kuni tänapäeva väga kirju usundite ja nende endi seas tekkinud eri voolude ja sektideni välja.
Usundid on tihedalt seotud ühiskonna arenguga. Need tekkisid ürgkogukondliku inimkoosluse kihistumisel omandi ebavõrdsuse kasvuga. Kui algul usuti vaid looduse võimu, siis shamaanid ja hiljem preestrid kasutasid oma ajast ettejõudnud mõistuse ja võimu abil üldist massi valitseda. Shamaanid tundsid tavaliselt looduslikke ravitaimi ja -aineid, mida nad kasutasid loitsimisega seoses.
Antiikkultuur sünnitas kordumatuid kunstiteoseid - oma jumaluste kujutusi. Judaismi prohvetid, eelkõige Moses, kasutasid oma teadmisi teatud hügieeninõuete kehtestamiseks nagu toitumiseeskirjad, rituaalne naistesaun, sugulusabielude keeld jne. jumala käsuna, kuna ainult nii sai rahvast sundida neid eeskirju jälgima. Veel enne varakristlikku ühiskonda eksisteerisid vennaskonnad mis kuulutasid inimeste võrdsust ja kasinat eluviisi. Sama eesmärki taotleb islam alkoholikeelu ja paastudega. Ka Euroopas võimule pääsenud ristiusk kehtestas paastuaega. Kuid kuidas väärastus algne võrdsuse ja kasinuse nõue? Katoliku kirik lõhenes eelkõige Rooma-katoliku ja Kreeka-katoliku usuks. Nende usundite rüpes tekkisid mitmesugused usulahud. Esialgselt jälitatud ja keelatud ristiusk muutus oma võimuletulekul agressiivseks ja purustavaks võimuks. Hävitati suuri kultuuriväärtusi nagu Aleksandria raamatukogu ja antiikaja arhitektuuri. Täielikult hävitati Ameerika vallutamisel sealsete rahvaste kultuur ja kirjavara. Orjapidamine asendus pärisorjusega. Järgnesid ristisõjad, inkvisitsioon, reformatsioon - hugenottide tapatalgud Pärtliööl, kolmekümneaastane sõda, vanausuliste tagakiusamine Venemaal, mustsajalaste juutideprogrammid veel XX sajandi algul.
Et kõike seda mõista, on vaja tutvustada vanematele õpilastele kõigi usundite kujunemist ja põhimõtteid, budismi, keldi ja germaani ning paljude teiste usundite aluseid. Kõike seda peab õpetama eri rahvaste kultuuriloo kontekstis. See peaks olema omaette õppeaine - kultuuriajalugu.
Oma usku õpetagu iga perekond oma koguduse raames.
Las iga küps inimene, kes on tutvunud eri usunditega, usub või ei usu, mida soovib.
Paremaks usu pealesundimine ja palvetamine kedagi ei tee. Eetika ja moraal on omaette distsipliinid, ja neid omadusi tuleb õpetada pigemini looduse, oma ligimeste, loomade ja kõige meid ümbritseva austamise ja armastuse vaimus.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)