Naabri raudkõva embus

05. november 2003


Vene-Ukraina konflikt Tuzla saare ja Tamani poolsaare vahele ehitatava tammi pärast on esialgu jõudnud vaherahuni. Venemaa on tammi ehitamise momendil katkestanud ja ukrainlased lubasid omalt poolt väed tagasi tõmmata, mida tegelikult ei tehtudki. Tõlgendada tuleks aga tüliküsimust natuke laiemalt: Ukraina peab hakkama mõistma, et maailm ei soovi näha konflikti Venemaaga, mis võib viia sõjani naabrite vahel, Venemaa omakorda aga peab tunnistama enda kõrval sellise "noore" riigi nõudmisi nagu Ukraina.
Venemaa on põhjendanud tammi ehitamist vajadusega kindlustada kallast, kuid ukrainlased on väga valulikult reageerinud sellele, et kuu aja jooksul on teine kallas neile tuntavalt lähemale tulnud. Nende kartused ei olnudki päris asjatud: tamm lähenes vaidlusalusele Tuzla saarele kiiresti ja saar oleks muutunud sellega osaks Venemaa-poolsest kaldast. Ukraina piirivalvurid on ära mõõtnud, et tammilt Ukraina veepiirini, mida Venemaa ei tunnista, on 376 meetrit, sealt aga 150 meetrit Tuzla saareni. Saar ise midagi erilist endast ei kujuta: see ulatub veest välja vaid suuruses 1,5 kilomeetrit x 800 meetrit.
"Tuzla muutus saareks pärast seda, kui sinna kaevati läbipääs," ütles Interfaksile SRÜ ekspert Konstantin Zatulin. "Enne seda oli see pikki aastaid Tamani poolsaare küljes."
Ukrainlased peavad Tuzla saart aga enda omaks, sest 1954. aastal, kui Hrushtshov Krimmi Ukrainale üle andis, kuulus see saar Krimmi oblasti koosseisu.

Slaavlased ei mõista jälle üksteist
Venemaa ei suuda Ukrainaga kokku leppida Aasovi-Kertshi akvatooriumi staatust juba mitu aastat. Tammi rajamine annab aga võimaluse avaldada efektiivselt survet Kiievile: asi on nimelt selles, et lahe laevatatav osa paikneb Tuzla saare ja Krimmi vahel, mis annab ukrainlastele õiguse kuulutada laevatee Ukraina territoriaalveteks ja võtta välismaistelt, sealhulgas venemaistelt laevadelt läbisõidumaksu, mis aastas võib moodustada Postimehe andmetel ligikaudu 200 miljonit dollarit. Venemaa pakub Aasovi mere ühiseks nimetamist, justkui tülisaart ega -küsimust poleks üldse olemaski, Ukraina aga nõuab raudkindlalt veepiiri markeerimist.
Tuzla saare kuuluvus on samuti juriidiliselt paika panemata, selle staatus on aga määrava tähtsusega - kelle käes on saar, selle käes on võim Kertshi väinas. Krasnodari krai kuberner Aleksei Tkatshov teatas Postimehe andmetel esimese ametiisikuna, et tema peab Tuzlat Venemaa omandiks. "Vastuseks sellele tsirkusele, mis kahjuks käib meie vennalikul Ukraina poolel, usun ma, et Tuzla poolsaar on Vene Föderatsiooni ja Krasnodari krai osa."

Tsirkus käib ka Venemaa, tra-lal-la-lal-la-la
Hiljaaegu käis tammil ka Duuma rahvusvaheliste suhete komitee delegatsioon eesotsas Dmitri Rogoziniga. Rogozin lehvitas küll sõbralikult kätt Ukraina piirivalvurite poole saarel, kuid ajakirjanikele nimetas neid papagoi vägedeks. Rahvusvaheliste suhete komitee esimees rääkis tammist kui ühendussillast venelaste ja ukrainlaste vahel, mille vastu ukrainlased millegipärast sõdivad.
Siis sõitis tammile paar autobussi, millest valgusid välja vene üliõpilased, peamiselt neiud. Nemadki lehvitasid viis minutit Ukraina piirivalvuritele ja sõitsid siis kaldale tagasi. Seal otsustas rahvasaadik Rogozin läbi viia miitingu, kuid juba valimisliidu "Rodina" esindajana. Miitingul osalesid kohalikud kasakad, kes on kõige rohkem huvitatud sellest, et maanina kaitseks nende külasid merelainete eest. Tudengid aga laotasid laiali loosungid "Me rajame sõpruse silda!" ja "Meie embused on tugevad!"
Loosungid kõlasid pisut kahemõtteliselt, kuid keegi ei pööranud sellele erilist tähelepanu. Kõik kuulasid Rogozinit, kes rääkis, et elada tuleb kõigil sõbralikult käsikäes, visata kaheraudsed vette, süüa koos soolapekki ja juua peale tulivett.
Õhku paisati rahutuvid ja kasakad kinkisid tudengitele labidad, sümboliseerimaks järjekordse suurehituse toetamist. Kuid tegelikult võimalust neid kasutada ei antudki, tudengid viidi hoopis Tamani staniitsasse töölissööklasse einetama.

Kasutatud materjal: internetiväljaannete Gazeta.ru ja Pravda.ru oktoobris ilmunud artiklid

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)