![]() Alkoholireklaam vajab piiramistPRIIT TOOBAL, 13. juuli 2011Konjunktuuriinstituudi uuringust selgus, et 2010. aastal joodi Eestis ühe elaniku kohta keskmiselt 10,2 liitrit absoluutalkoholi. Need arvud käivad kõigi kohta. See tähendab, et ka iga vastsündinu, laps ja vanainimene joob statistika järgi aastas 10,2 liitrit puhast alkoholi. Vastupidiselt laialt levinud müüdile on turistide kaasaostetud või kohapeal joodud kogused sellest arvust juba maha arvestatud. Alkoholi joob 86% täiskasvanutest ning sagedamini tarbitakse lahjasid alkohoolseid jooke nagu õlu ja vein. 80% inimestest arvab, et Eestis peab alkoholi tarbimise vähendamiseks teostama piirangutega alkoholipoliitikat, üle poole neist pidas vajalikuks rangeid piiranguid. Just seesugune statistika ja rahva arvamus on andnud reaalse vajaduse taaskord võtta käsile riiklik alkoholipoliitika. Mõned aastad tagasi keelustati Keskerakonna eestvedamisel öine alkoholimüük. Tänaseks on kõigile selge, et see oli hädavajalik ning see on alkoholi tarbimist oluliselt vähendanud, aga paistab, et sellest üksi ei piisa. Tuleb teha ka järgmine samm. Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas 16. mail seaduseelnõu, mis keelab täielikult alkoholireklaami tele- ja raadiomeedias ning välireklaamina. Kuna Eestis juuakse kõige rohkem kanget alkoholi, seega on just selle reklaami keelamine vajalik. Seaduse eesmärk on laste ja noorte alkoholitarbimise ja sellest tulevate tagajärgede vähendamine. Eelkõige tuleb seejuures arvestada alkoholi mõju lastele ja noortele, nende väärtushinnangutele ja hoiakutele. Peame teadvustama alkoholireklaami suurt mõju - see omab võimet kujutada alkoholi tarvitamist kui sotsiaalselt heakskiidetud ja soovitatavat tegevust ning toetada liigtarvitamist soosivaid väärtushinnanguid ja hoiakuid. Lisaks on mõeldud reklaam ka uute tarbijate „värbamiseks".
Joomakogus on reklaamiga otseseoses OECD riikides teostatud uuringute andmetel on kange alkoholi reklaami piirangutega riikides alkoholi tarvitamine seas 16% väiksem. Riikides, kus lisaks kangele alkoholile on piiratud ka lahja alkoholi reklaamimine, on tarvitatavad alkoholikogused veel 11% võrra väiksemad. Seega näitavad uuringud, et alkoholireklaami keelamine võib alkoholi tarbimist vähendada ligi 30%. Liiklusõnnetuste arv on kange alkoholi reklaami piirangutega riikides langenud kümnendiku võrra ning nii kange kui ka lahja alkoholi reklaami piiranguid omavates riikides neljandiku võrra. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) uuringutega on veenvalt tõestatud ka noorte alkoholitarvitamise ja reklaami vahelised seosed - viieminutise alkoholireklaami vaatamine suurendab alkoholi tarvitamist pudeli lahja õlle võrra päevas. Samuti on noorte puhul alkoholireklaami mõjud äärmiselt kauakestvad - noorpõlves televisioonist rohkem alkoholireklaami näinud isikud tarbisid kogu oma järgneva elu jooksul teistest rohkem alkoholi, kusjuures selgelt tuli esile nähtud reklaami olulisus - iga vaadatud reklaam tõstis tarbitud jookide mahtu ühe protsendi võrra. Alkoholireklaamide suurim probleem on just see, et alkoholi tarvitamist esitletakse kui turvalist, riski- ja probleemivaba tegevust, millega kaasnevad vaid positiivsed emotsioonid: julgus, lahe seltskond, kallid autod, ilusad naised. Tähelepanuta jäetakse aga potentsiaalsed terviseriskid ja võimalikud negatiivsed tagajärjed kuni surmani alkoholi liigtarbimise tõttu. Ühtlasi vähendavad hästitöötavad reklaamid ennetustegevuste ja tervisekasvatuse mõju. Samas on tulnud Eestist, sealhulgas ka alkoholitootjatelt ja -importööridelt, mitmeid signaale valmisolekust alkoholireklaami piirata. Seesugune valmisolek on igati mõistetav, sest reklaami keelustamise teed on läinud mitmed teisedki Euroopa riigid - näiteks Norras on keelustatud kogu alkoholireklaam; Soomes ei tohi reklaamida kanget alkoholi; Rootsis on alkoholireklaam (üle 2,25% alk. vol) täielikult keelatud televisioonis, raadios ja välimeedias; Prantsusmaal on keelatud alkoholireklaam televisioonis.
Eesti valitsus alkoholiga võitlemist oluliseks ei pea Eesti inimesed, väljendades oma muret alkoholi liigtarbimise pärast, näevad tungivat vajadust, et riik sekkuks alkoholipoliitikasse. Mitmed mainekad uuringud tõestavad, et pärast alkoholireklaami piiramist langeb alkoholi tarbimine oluliselt ning paljud Euroopa riigid on juba alkoholireklaami oluliselt piiranud. Need argumendid annavad Keskerakonna eelnõule ühiskondliku ja laialdase heakskiidu ning seega ei näe ma põhjust, miks valitsuserakonnad ei peaks seda toetama. Alkoholireklaami piiramine on Eesti noorte eduka ja eelkõige terve tuleviku huvides ääretult vajalik. Mul on väga kahju, et valitsus ei pea alkoholi vastu võitlemist oluliseks. Otsus alkoholireklaami keelamist mitte toetada on rumal ja ohustab rahva püsimajäämist. Eesti on alkoholipruukimise poolest Euroopas esirinnas ning kuigi uuringud näitavad, et alkoholireklaami keelustamine vähendab tarbimist oluliselt, ei soovi valitsus midagi ette võtta. Paistab, et opositsioonile „ära tegemiseks" ei kohku valitsus tagasi ohverdamaks rahva tervist ja noorte tulevikku. Suvel soojade ilmadega on teema veelgi aktuaalsem - alkoholi massilise välireklaami tõttu suureneb alkoholi tarbimine väliüritustel ning selle tagajärjel ka õnnetuste, kusjuures nii autoavariide kui ka uppumissurmade arv. Meie lähtume reaalsest ja kurvast statistikast ning leiame, et on lubamatu seesuguste probleemide ees silmi kinni pigistada. Eesti valitsus ei taha rahva tervise ja püsimajäämise nimel aga tegutseda - justkui lähtutaks staninlikust ideest „pole inimest - pole probleemi". On lausa imekspandav, kui ultraliberaalne on Reformierakonna ja IRL-i valitsus. Ma üldse ei imestaks, kui ühel päeval leitaks, et pole enam tarvis liiklust reguleerida - kõik liiklusmärgid korjataks kokku ja liiklejad vaadaku ise, kuidas hakkama saavad.
Priit Toobali blogist
Viimati muudetud: 13.07.2011
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |