Argentina ei lase finants-raisakotkastel end surnuks nokkida

Vaidluse põhjuseks on väljamaksete suurused. Pärast Argentina maksejõuetuks tunnistamist 2001. aastal müüdi mitmele investorile võlakirju alla omahinna. Nende võlgade mahtu vähendati kokkuleppel ostjatega 2005. ja 2010. aastal ning selleks on riigil ka raha olemas, ent 1,3 miljardi dollari suuruses summas ollakse võlgu kahele riskifondile, kes sellise leppega nõus polnud.

USA-s paiknevat raha ei lase aga kohtud teistele investoritele enne välja maksta, kui on saavutatud kokkulepe ka 1,3 miljardi dollari suuruse võla suhtes. Argentina valitsus on sellist käiku kritiseerinud. "Argentinal on raha. Me oleme valmis võlgasid tasuma. Olukorra eest vastutavad kohtud," sõnas majandusminister Axel Kicillof.

Eesmärk -- kätte saada Argentina loodusvarad

„Käesoleva anarhilise kapitalismi puhul, kus käputäis finantsiste valitseb tervet inimkonda, omandas „raisakotkastest riskifond“ võlakirjad absurdselt madala hinna eest -- kui võlakirja väärtuseks oli 100 peesot, siis nemad maksid 5 peesot või isegi vähem,“ ütles Argentina president Cristina Fernandez de Kirchner.

Riigipea sõnul püüavad rahvusvahelised „finants-raisakotkad“ praegu oma kätte saada mitmeid Argentina strateegilisi varusid, näiteks Patagoonias paiknevat Vaca Muertat, kus asuvad ülisuured nafta- ja gaasimaardlad. Muide, pärast suurte maardevarude avastamist Vaca Muertas nimetas USA naftahiiu Chevron pressiesindaja 2014. aasta mais Vaca Muertat „tõeliseks geoloogiliseks loto-võiduks“.

Fernandez de Kirchneri sõnul on ühe välisriigi president talle otse tunnistanud, et Lääne finantsistide eesmärk pole tegelikult mitte Argentina võlgade katmine 2 või 3 miljardi dollari ulatuses, vaid Argentina maksejõuetust ära kasutades tahetakse kätte saada selle riigi loodusvarad.

Vaca Muerta gaasi- ja naftavarudega saaks Argentina jääda sõltumatuks riigiks, kuna suudaks end ise energiaga varustada. See aga kindlasti ei meeldi rahvusvahelistele „investoritele“.

 Globaalne katsejuhtum

„Ma soovin teatada kõigile argentiinlastele, et ei kavatse alla kirjutada mitte ühelegi kokkuleppele, mis seab ohtu Argentina tulevased põlvkonnad, nii nagu seda tegid varasemad presidendid... Me ei liigu tagasi põrgusse, mida meile aastakümneid tähendas välisvõlg, piirates Argentina võimalusi arendada oma haridust, tervishoidu jne,“ kinnitas Fernandez de Kirchner.

President on välja naernud hoiatused, et kui Argentina ei tee nii nagu Läänest kästakse, siis võetakse sellelt riigilt edaspidi ära pääs rahvusvahelistele turgudele. „Millal meil oli ligipääs rahvusvahelistele finantseeringutele? 1990-ndatel aastatel, mil dollarid saabusid meile koos meeletute tagasimakseprotsentidega,“ tunnistas Fernandez de Kirchner.

Tema sõnul just needsamad dollarid viisidki Argentina pankrotti. Fernandez de Kirchner on lubanud hakata läbirääkimisi pidama, kuid omadel tingimustel, mis pole kellegi teise poolt muudetavad.

„Me tunnetame väga tugevat ajaloolist vastutust käesoleval hetkel kaitsta meie ühiskonnamudelit, ja eriti kõiki argentiinlasi. Ma ei kaitse praegust Argentina valitsust. Mul on endal jäänud veel vaid lühike aeg olla presidendiametis ja mul oleks lihtne allkirjastada teatud lepped ning jätta kogu vastutus järgmisele valitsusele, kuid ma ei ole selline,“ teatas Fernandez de Kirchner 25. juulil Chaco provintsis rauasulatusvabriku avamisel.

Argentina presidendi sõnul ei võitle Argentina spekulatiivsete finantsjõudude vastu praegu mitte üksi, vaid et seda teeb tegelikult terve maailm. „Ma usun, et Argentinast saab globaalne katsejuhtum,“ ütles Fernandez de Kirchner. Tema hinnangul on siis, kui need spekulatiivsed finantsjõud triumfeerivad „raisakotkastena“, maailmas väga raske laene restruktureerida või veenda inimesi investeerima globaalse majanduse taaskäivitamisse, et seeläbi luua juurde uusi töökohti, käivitada teadus- ja arenduskeskusi jne.

14. juunil toimunud G77 tippkohtumisel hoiatas Fernandez de Kirchner, et praegu ohustavad „raisakotkaste riskifondid“ tervet rahvusvahelist finantssüsteemi. „Küsimus ei ole Lõuna ega Põhja erinevustes, vaid produktiivse majanduse vastuseisus spekulatiivsele majandussüsteemile,“ märkis Argentina president.

BRICS-i riigid toetavad Argentinat

Mõni aeg enne Argentina järjekordse pankroti väljakuulutamist hakati üha enam kõnelema Argentina liitumisest BRICS-i ühendusega. Argentina osales ajaloolisel, 14.--16. juulini toimunud kuuendal BRICS-i riikide tippkohtumisel Fortalezas (Brasiilia), kus langetati otsus luua alternatiiv nii Maailmapangale kui ka Rahvusvahelisele Valuutafondile.

19. juulil külastas Hiina president Xi Jinping Argentinat. Nende riikide vahel sõlmiti suure mahuga kaubanduslepped. Hiina investeerib järgnevatel aastatel suuri summasid Argentina mitmetesse valdkondadesse.

BRICS-i riigid on teatanud pärast pankrotiteadet oma kindlast soovist Argentinat toetada ja teda mitte üksi jätta.

„Me peaksime loobuma mõttest, et ilma kokkulepet saavutamata kukub maailm kokku. Argentina toimib endiselt, ja seda „raisakotkaste“ tegevusele vaatamata,“ tunnistas IMF-i vastane majandusteadlane Aldo Ferrer.

/Eraldi taustale/:

Loe Argentina jpt vaesunud riikide saatuse paremaks mõistmiseks kirjastuselt Ersen ilmunud John Perkinsi raamatut „Majandusmõrvari pihtimus“. See on lugu sellest, kuidas Ameerikast sai väärika vabariigi asemel kardetud impeerium.

Selles kaasahaaravas elulookirjelduses jutustab John Perkins oma sisemisest arengust impeeriumi kuulekast teenrist rõhutute õiguste kirglikuks kaitsjaks. Perkinsi palkas salaja USA Riiklik Julgeolekuagentuur (NSA) ja ta määrati ühe rahvusvahelise konsultatsioonifirma palgale. Ta reisis ringi terves maailmas – Indoneesias, Panamas, Ecuadoris, Colombias, Saudi Araabias, Iraanis jt strateegiliselt tähtsates riikides. Tema ülesanne oli välja töötada programmid, mis edendaksid USA korporatokraatia (valitsuse, pankade ja korporatsioonide ühendus) huve, lubades samal ajal leevendada vaesust.

“Majandusmõrvari pihtimus”, mida paljud ei soovitanud Perkinsil üleüldse kirjutada, paljastab vähetuntud telgitaguseid globaliseerumist ihkava süsteemis, mis viib tervel planeedil miljonite inimeste vaesumiseni. See on mõjus jutustus, mis pakub samas ka lootust ja visiooni, kuidas ellu viia Ameerika unistus õiglasest ja osavõtlikust maailmast, mis pakuks meile suuremat turvatunnet.

“Majandusmõrvarid,” kirjutab John Perkins, “on kõrgesti tasustatud professionaalid, kes petavad terves maailmas riikidelt välja miljardeid dollareid. Nende töövahenditeks on võltsitud finantsaruanded, ebaausad valimised, altkäemaks, väljapressimine, seks ja mõrvad.”

John Perkins oli üks neist, kelle ülesandeks oli veenda USA-le strateegiliselt olulisi riike – Indoneesiast Panamani – võtma tohutuid laene infrastruktuuride väljaehitamiseks ja hoolitsema selle eest, et need tulusad lepingud läheksid USA korporatsioonidele. Tohutu laenukoorma all ägavad riigid satuvad seejärel USA valitsuse, Maailmapanga jt Ameerika Ühendriikide võimu all olevate liigkasuvõtjatena käituvate abiorganisatsioonide kontrolli alla, kes kirjutavad neile ette tagasimaksetingimused ja väevõimuga sunnivad nende riikide valitsusi endale alluma.

Allikas: kirjastuse Ersen annotatsioon.

 [fotoallkiri]

TULE ALL: Argentina eelmine president Nestor Kirchner tõi oma jõulise majanduspoliitikaga riigi sügavast august välja. 2010. aastal surnud riigipea ametijärglaseks valisid argentiinlased tema abikaasa Cristina Fernandez de Kirchneri (pildil). Vapper naine on pidanud sestpeale rasket võitlust rahvusvaheliste ärituusadega, kel eesmärgiks panna käpp peale Argentina loodusvaradele.

Jaga |