![]() Ühisveondus demokratiseeriks ühiskondaVÄINO UBINA, 16. mai 2007Senikaua kui ühistranspordi korraldajad ise ühissõidukeid ei kasuta, pole pealinna liikluses olulist murrangut tulemas. Mis sest, et Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli 18. aprilli Kesknädalas andis teada, et suureks eesmärgiks olla meelitada järjest rohkem inimesi eratranspordist ühistransporti. Laias laastus on see üsna kobe mõte. Jääb vaid tühine vaev see linnapildis teoks teha, Kui see vaid nii oleks! Praegune tendents on ikkagi veel vastupidine. Kellel leidub ühistranspordile mingigi alternatiiv, see seda ka kasutab, olgu või hädaga pooleks. Ei aita siin keelud-käsud ega rahakotiraudade väänamine. Aina ilmekamalt kujuneks välja see neetud kihistumine: on võimekad" ja veel võimekamad", kes ka piirangutest üle suudavad olla ja, kui vaja, kõrged parkimistasud kinni plettida kui mitte omast taskust, siis ühiskonna ühiskassast igasuguste soodustuste näol. Võrdsustaks kas või mõni valitsemisüksus ennast teda valinud rahvaga ja alustaks seda paljukiidetud ühistranspordi kasutamist ise! Siis teadvustaksid ka natuke kõrgemas ametis olevad asjamehed, et busse, trolle ja tramme praegu vaid hädatranspordiks peetakse. (Isegi Mutli vabandab ennast välja mingite muude sõitude" tegemise vajadusega, kuigi ise elavat ja töötavat ühistranspordi toimimisruumis. Ilus küll. Aga kas siis ülejäänud kodanikel neid muid sõite" ette ei tule või vaja pole?) Siit hakkabki hargnema omapärane võimumäng valitute ja veel valitumate kasuks. Kesklinnas parkimine ikka kallimaks, tasulise parkimise ala ikka laiemaks, kesisema pungaga rahvas leppigu ikka ühistranspordiga, et valitutel oleks ikka rohkem ruumi laiata, sest pisemad oma sõidukitega ei sibliks jalus. Korra ju taheti koguni ühistransport kesklinnast hoopis kaotada, et trammirööpad ja kohmakad bussid meie endi poolt valitute sõite ei segaks. Ülimalt lihtne oleks paljud ühiskonna hädad välja juurida, kui valitud ja seatud kasutaksid samu hüvesid võrdselt oma valijatega. Siis leiaksid kitsaskohad kohest tähelepanu ning liikluski korraldataks ümber käepärasemaks, mugavamaks ja otstarbekamaks. Kuni ühisveondus ei muutu oluliselt kasutuskõlblikumaks kui oma autoga sõitmine ning linnas sõita tohtijate ja linna taha jäetute kihistumine nii ilmne ei oleks, mingit olulist ühistranspordi ülistamist ei tule tulemaski. Ka kesisema sissetulekuga inimesed püüavad, kasvõi veri ninast välja, ikka kesklinna kõlbavate tegijate" sekka või seltsi pääseda. Sest muidu pole sind ju varsti olemaski! Ühistransport peab nii korras olema, et ka kõrged linnaametnikud saaksid oma sõite ühissõidukitega teha. Kui ühisveondus ei sobi linnas ühisveondust korraldajatele endile, miks peaks see selliselt sobima siis teistele? Ehk tuleks luua uus ametkond ühistranspordi igapäevaseks testimiseks? Kohustusega kasutada ainult ühissõidukeid nagu teeb seda tavaline linnakodanik. [FOTOL] Selline Berliinis sõitnud hübriidbuss võiks sobida Tallinnagi ühistranspordi paindlikkust tõstma: kus saab, sõidab roheliselt, s.t elektriga, mujal põristab diislijõul. Ja mahutab sõitjaid mis hirmus. Viimati muudetud: 16.05.2007
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |