Jõulud - pere ja kodu püha

Tõsi, viimastel aastatel võib meie elu võrrelda kiirrongiga, millel ei ole olnud aega peatuda isegi  hooldusremondiks. Meil on tihti samal ajal pooleli mitu erinevat projekti. Kui üks valmib, on asemele tekkinud kaks uut. Lähenev aastalõpp väljendub üha pikemates tööpäevades ja kiirenevas töötempos. Pole ime, kui ligi hiilib stress ja hakkad kahtlema isegi milleski nii pühas kui jõulud. 

Jõulud ja perekond

Olen sündinud natuke pärast sõda. Minu isa oli vangilaagris. Meid kasvatas põhiliselt vanaema, nagu see oli paljudes eesti peredes. Ema oli ainuke leivateenija ja pikad päevad tööl, kuid jõulud olid hoolimata keerulistest oludest siis ja on ka nüüd meie peres väga olulised.

Jõulud on püha, mil oleme oma suure perega alati koos. Jõulud oma traditsiooni ja lootusega on maagiline ja soe aeg, mil side lähemate ja kaugematega on tugevam, kaunistatakse kodu ja aeda, vaadatakse ootusärevalt järgmisse aastasse.

Nõustun täielikult professor Eenok Haameriga, kes on ühes oma intervjuus väitnud, et eesti kodul on aegade jooksul olnud tohutu tähtsus ja sellepärast on tähtsad ka jõulud. Sest jõulud on Kodu püha. Keerulistel aegadel tuleb eeskätt perest, lähedastest ja kodust jõudu ammutada ning traditsioonidel mitte lasta hääbuda. Kui leiad kodust turvalisuse ja saad perelt toetuse, on ka töö tulemuslikum, on tagasilöögid kergemini üle elatavad.

Kuid perekond kui institutsioon on läbimas olulisi muutusi. Täna peab perepoliitika vastama küsimusele: kuidas hoida ühiskonnas perekondlikke väärtusi, kui peremudelid muutuvad ja üle maailma uusi vorme võtavad? Sotsiaalministeerium viis 2008. aastal läbi uuringu, mis tõestas, et Eestis peetakse traditsioonide kandjaks abielu ja seda hinnatakse kui üht kõige paremat viisi partnerile tõestada oma pühendumust. Samal ajal leiti, et vaba kooselu on tänapäeval  igati tunnustatud kooseluvorm. Vabast kooselust sündinud laste arv ületas 2007. aastal 1300 lapse võrra abielust sündinud laste arvu (abielust sündinud laste osakaal kõigist sündidest oli 41,9%). Abielude arv on uue sajandi algul peaaegu kaks korda väiksem kui eelmise sajandi viimase kümnendi algul.

Abielu ja vaba kooselu

Ajakirjade kaantel säravad pildid registreerimata abieluga paaridest. Sellest tehakse ühene järeldus - tavaabielu ei ole vaja. Vaba kooselu üldine aktsepteerimine ühiskonnas on viinud selleni, et Eesti noorema põlvkonna seas on registreerimata kooselu enne abiellumist muutunud pigem normiks. Ometi on laulatatud kooselu mehele, naisele ja lastele parim.

Küsite nüüd: ega tempel loe? Loeb küll, iga ametlik tegu annab kindluse, kindlus sisendab aga turvalisust. Noorte seas tehtud küsitlustest ja uuringutest on selgunud, et nad väärtustavad perekonda, suhteid lähedastega ning turvatunnet, kuigi nad ei räägi sellest iga päev ja samas sõnastuses. Läbi aegade on pereväärtused olnud ikka samad. Inimesed igatsevad armastada ja olla armastatud, igatsevad ausust oma suhetes ja turvatunnet.

Küsimus on selles, kui palju oma unistusi reaalselt teostatakse ja kas nende poole ka liigutakse. Kõik tahame ausust enda vastu, aga kas ise vastatakse samaga? Julgen olla konservatiivne ja väidan, et peame seisma pereväärtuste lagunemise vastu. Mina loodan nii meedias kui ka ühiskonnas tervikuna näha rohkem hoolimist sellistest püsiväärtustest nagu armastus, üksteisest lugupidamine ning ilusad, terved suhted pereliikmete vahel.

Kes kaitseks perekonda?

Meie põhiseaduse §27 kohaselt on perekond riigi kaitse all. Praegune valitsus sellest  paraku eriti ei hooli ning perekonna väärtus on muutumas aina tühisemaks. Ei ole loodud piisavalt tingimusi kaitsmaks perekondi majandusliku ebavõrdsuse kõige negatiivsemate tagajärgede (näiteks, lastega perede korterist väljatõstmine) eest.

Hiljuti avaldatud Emori uuringu kohaselt on majandussurutise tõttu sissetulekud vähenenud 51% Eesti peredel, põhjuseks töökaotus, palgakärped, sundpuhkustele saatmine. Kõige valusamini on surutis pigistanud lastega peresid. Tööpuudus ja palgakärped on tabanud neist 60%. Enam kui pooled lastega peredest peavad täna toime tulema vähem kui 2000 krooniga pereliikme kohta kuus. Oma "euro-unistuses", küllap teadlikult, on jäetud rääkimata, et 2011. aastal saaks lapsetoetuse eest Brüsselis tervelt 5 tassi kohvi! Nimelt nii suur on 19 euro (300 krooni) ostujõud eurotsoonis.

On valikute küsimus, mida riik väärtustab ja millesse inimene oma aega investeerib. Viimastel aastatel tundus, et suurem osa ühiskonnast on teel ulmelise heaolu taotlemisele. Tekkis loogiline jada: vajadus rohkem tarbida nõudis rohkem raha ja enamat tööd. Kogu selles tarbimise võidujooksus kaotasid osa oma pühadusest ka jõulud.

Kuid ega äri ja asjad ole süüdi; seega ei vastandaks ma neid jõuludele. Alati on küsimus prioriteetides, nii inimese kui ka riigi prioriteetides.

Pooled pered ägavad laenukoorma all

Arvud, eriti võrdluses teiste maadega, on alati ühed mõjusamad määramaks oma positsiooni suuremas süsteemis. Detsembri alguses avaldatud Maailmapanga analüüs vaesuse ohtude kohta Ida-Euroopas näitas, et Eesti perede võlakoormus on EL-i uutest riikidest suurim, ulatudes peaaegu 50 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. „Esirinnas" on eluasemelaenud, mis moodustavad leibkondade laenukoormusest ligikaudu 81%. Üha sagedasemad on juhtumid, kus pere oma kodust välja tõstetakse. Kõrge tööpuudus ja suur võlakoormus ongi Eesti pere suurimad ohud, mille tulemiks on kokkuhoid toidu, tervise, laste huviringide pealt, psühholoogiline pinge, stress, halvenev tervis - kokkuvõttes, elukvaliteedi langus.

Meie pered vajavad riigi kaitset. Pere jaoks on oluline eelkõige tööpuuduse vähendamine. Ehkki koalitsioonierakonnad on halvustanud sotsiaalsete töökohtade loomist, aitavad need paljudel peredel üle elada raskeimad ajad. Paljude perede jaoks on küsimus lihtsas ellujäämises.

Eesti perekond vajab toeks riigi visiooni

Kui räägime pereväärtustest, ei ole võimalik jätta tähelepanuta ühiskonna rolli. Muutused on väljakutse riigi sotsiaal-, pere- ja rahvastikupoliitikale. Peamiseks küsimuseks saab, kas ja kuivõrd toetavad erinevad poliitikad, programmid ja meetmed perekondade kohanemist uute sotsiaalsete ja majanduslike tingimustega ning perekonnasisest sidusust.

Murelikuks teeb, et aastal 2009 ei saa me öelda, et Eestil oleks riiklikul tasandil kindel perepoliitika ja toimiks sihipärane perede toetamine ning väärtustamine. Eestile on vaja visiooni, kuhu ja milliste inimestega ta tahab jõuda ning milliseid väärtusi need inimesed kannavad. Me vajame eeskujusid.

Eesti Naisliit on siin oma panuse teinud. Oleme üks algatajaid emadepäeva ja isadepäeva traditsiooni taaselustamisel. Meie algatus valida Aasta Ema ja Aasta Isa on nüüdseks leidnud järgijaid väga paljudes maakondades, linnades, valdades.

Eesti Naisliit on aastate vältel pärjanud tiitliga Aasta Ema järgmisi tublisid naisi: Sirje Kivimägi, Tiina Talvik, Krista Tomberg, Katrin Reimus, Inara Luigas, Merike Kull, Maaja Moppel, Alli Laande, Eevi Ross, Margit Lall, Külli Kangur, Maie Niit.

Tiitliga Aasta Isa on pärjatud Eduard Jaansen,  Enno Lend, Ants Taul, Aare Kabel, Arne Mikk, Jaan Kallas, Märt Riisenberg,  Jaan Sild, Mehis Viru,  Lembit Peterson, Hans Sissas, Heinz Valk.

Need on inimesed, kel on jagunud sooja südant ja suunavat kätt nii oma perele kui ka väljapoole. Need on inimesed, kes on oma nii ühiskondliku kui ka ametitöö kaudu kodukandis ja kaugemalgi tunnustatud. Need on inimesed, kes pere väärtustamisel on eeskujuks.  

Jõulud on pühad eelkõige inimese hinge jaoks. Jõulud on pere- ja kodupühad, millest inimesed edasiseks jõudu ammutavad. Olen rõõmus, et jõulutraditsioon ei ole veel ära kadunud. Parim kingitus ei ole auto, parim kingitus, mida teisele inimesele jõuluõhtul teha saab, on kinkida talle tunne, et ta on sulle oluline. Kui ei ole armastust inimeste vahel, ei ole ka jõulusid.

Lõpetuseks tahaksin Teiega jagada üht südames olevat luuletust:

Me ihkame jõuludeks koju
ja otsime tuttavat ust.
Me tunneme kodusoojust,
rõõmu väikesest jõulupuust.
Kodus ootab meid jõulurahu,
pere koondub ja vaikne on jutt.
Ja need, kes elavad lahus -
neil kõigil on koju rutt.

Ilusaid jõule kõigile,

Teie Siiri Oviir

SIIRI OVIIR, Euroopa Parlamendi saadik, Eesti Naisliidu president

Jaga |