![]() Töötu Mari suured muredPRIIT TOOBAL, 14. aprill 2010Suhtekorraldaja Janek Mäggi kommenteeris Delfis töötuse probleemi nii: "Ma olen nõus, et see on probleem. Kuid lahendada saavad seda probleemi siiski kõige kergemini need inimesed ise, mitte Edgar Savisaar või Andrus Ansip." Samuti: "Ma olen veendunud, et enamikule neist 100 000 inimesest töökoha loomiseks ei pea ega tohi riik mitte midagi teha." Tegemist on tõeliselt küünilise avaldusega. Janek Mäggi on viimastel aastatel saanud miljoneid kroone ettevõtlustulu, ja seega ta võib endale sellist suhtumist lubada. Aga enamikul töötutel on tõsised probleemid. Isegi juhtivad majandusteadlased on nõustunud, et 100 000 töötu probleemi lahendamine on riigi ülesanne. Sedavõrd kõrge töötustase ohustab juba majanduse jätkusuutlikkust. Eesti formaalselt on küll osa Maastrichti kriteeriume täitnud, kuid küsimus on just pikaajalises jätkusuutlikkuses, mis on pigem hinnanguline. Siin on suur tööpuudus silmatorkav probleem.
Mari ei saa ausalt kliente leida Mõni aeg tagasi jagas ka valitsus Janek Mäggi seisukohta. Tänaseks on jutt muutunud: vähemalt oma avaldustes tööpuudust tunnistatakse, kuigi praktilisi ja käegakatsutavaid lahendusi välja pakutud ei ole. Viimati ägestus Ansip pressikonverentsil, kus ta proovis tõestada, et riik ikka teeb küll midagi töötuse probleemi vähendamiseks. Kuid faktid räägivad teist keelt. Toon mõne näite. Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juhataja Külli-Riin Tigasson kirjutas hiljuti töötuks jäänud psühholoogi Mari näitel: "Iseenesest võiks Mari hakata juba praegu, mil ta saab töötukassast töötuskindlustushüvitist, oma praksist katsetama. Üritada leida kliente [---]" Kuid nagu Tigasson õigesti märgib, on siin üks probleem: "Juhul kui Mari tahaks asja ajada legaalselt, võtaks klientidelt raha ja maksaks sellelt makse, kaotaks ta töötu staatuse." Seda isegi juhul, kui tal oleks kuus kas või üksainus klient, kes maksab viissada krooni. Mari peaks päevaks, mil ta tööd teeb, end töötuna arvelt maha võtma. Seejärel jälle töötukassasse minema, end uuesti arvele võtma ja seitse päeva ootama, enne kui ta hakkab uuesti hüvitist saama. Tigassonil on õigus, kui ta ütleb: "Eesti toetuste süsteem muudab inimesi passiivseks. Ja see on ohtlik. Töötus tekitab ühiskonnas niigi apaatiat." Selline seadus ei täida eesmärki ning on töötutel kujunenud murede lahendamisel jalus. Kannatajaiks on nii töötu Mari kui ka kõik teised ettevõtlikumad töötud, ning lõppkokkuvõttes ka riik ise. Kuid seadust muutma valitsus ei tõtta. Selle asemel muudetakse omaenda palga kroonid eurodeks, saades niisuguse enneaegse seadusloomelise „tubliduse" eest Euroopa Komisjonilt sugeda.
Valitsus ei toeta algatusi Veel enam! Valitsus on nõus kiirkorras ümber tegema pooled seadused, et ette valmistada eurole üleminekut, mis pole üldse kindel, ja teiseks ei aita tõenäoliselt kuidagi kaasa praeguse hetke majandusmurede lahendamisele, millele on tähelepanu juhtinud ka IMF. Peale selle, et valitsus otseselt ei tegele töötute tööturule tagasi toomisega, ei toeta ta ka teiste algatusi. Nii jättis valitsus rahuldamata elukestva õppe arendamise sihtasutuse Innove taotluse Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti tööharjutuskeskuse projektile. Tööharjutuskeskused on kohad, kus töötud saavad osaleda koolitustel, käia nõustamisel, taastada tööharjumust jne. Hetkel on tööharjutuskeskuse tegevus peatatud rahapuudusel. Varem rahastas seda Töötukassa, kuid nüüd ei ole asutus uut riigihanget välja kuulutanud, ning seega pole ka raha, millega tööharjutuskeskust ülal pidada. Projekti toetamisest äraütlemise kirjast tõstis SA Innove esile, et "projekti sihtgrupp võiks kulusid arvestades olla suurem, tehtud riskianalüüs oli pinnapealne ja tegevuskava piisavalt lahti kirjutamata". Selline põhjendus on ilmselgelt bürokraatlik. Linn võiks projekti kui tahes detailselt lahti kirjutada, kuid et see midagi muudaks, on väheusutav.
Pevkur eelkõige poliitiline tegija Jääb nõustuda Põhja-Tallinna linnaosavanema Karin Tammemägi arvamusega, et ju siis ei kuulu tööharjutusteenus enam Sotsiaalministeeriumi ega Töötukassa prioriteetide hulka. Sotsiaalminister Pevkur blokeerib Keskerakonna algatust puht poliitilistel kaalutlustel. Või siis isiklikel: projektile kuluva 8,2 miljoni krooni eest võiks ju mõni Töötukassa juhi lähisugulane uute töötute tarvis helkureid, pastapliiatseid ja kaustu teha. Või Reformierakonna reklaamikampaaniaid ette valmistanud agentuur võiks saada veel mõne töötutele suunatud magusa kampaaniatellimuse. Kolmas on positiivne näide sellest, kuidas on võimalik töökohtade loomisele kaasa aidata. Sellega tegeldakse mitte ainult Tallinnas, vaid ka teistes omavalitsustes, kus Keskerakond on võimul ja kus aetakse töökohtadega seoses põhimõtteliselt teistsugust poliitikat, kui seda teevad riigis parempoolsed. Üks näide. Narvas otsustati toetada uute töökohtade loomist. Toetust saavad need ettevõtted, kes loovad enam kui 10 töökohta. Toetus pole sümboolne - ettevõtjaid toetatakse kuni kahe aasta vältel ning toetuse suurus ulatub kuni pooleni linnakassasse uute töökohtade loomise järgselt laekuvast tulumaksust. Teisisõnu, linn annab olulise osa oma eelarvesse laekuvast tulumaksust ettevõtjate kasutada. Olen kindel, et see skeem osutub Narva linnakodanikele märksa tulusamaks, kui nendesamade inimeste toetamine juhul, kui neist kujuneksid pikaajalised töötud. Võimalik, et võidab kogu linn. On märkimisväärne, et töökohtade loomine on usaldatud erasektorile. Armastatakse ju rääkida, et Keskerakond loob töökohti maksumaksjate raha eest, ning eriti selliseid töökohti, mis lisaväärtust ei loo ning mida erasektor mõistlikuks ei pea. Erasektoriga koostöös leevendatakse tööpuudust nii Narvas kui ka Tallinnas, ainult et sellest väga ei räägita.
Eurosuunaline hoogtöö Mida siit välja lugeda? Esiteks, valitsus näeb endiselt mõtet vaid selles, mis on seotud eurole üleminekuga. Selle nimel tehakse hoogtööd Justiitsministeeriumis ja valitsuskabinetis, täistuuridel töötab hääletamismasin Riigikogus - vajadusel ostetakse koguni mõni rahvaliitlaste hääl juurde, kui omadest ei jätku või rohelised liiga palju nõuavad. Samal ajal töötute olukord ei parane ja absurdsete seaduste muutmiseks ei paista vähimatki huvi. Täiesti süüdimatult aetakse juttu euro nimel tehtavate ohverduste õigustamiseks - see olevat ääretult tähtis välisinvestoritele. Majandusanalüütik Raivo Vare selgitas hiljuti, et üleminek eurole on investeeringute ligimeelitamisel parimal juhul kuuenda järgu tähtsusega. Sama kinnitavad teisedki majandusteadlased. Mis välisinvestoreid huvitaks? Sihtasutuse Narva Tööstuspark juhataja Vadim Orlov on rõhutanud, et linnapoolne toetus on tekitanud väga suurt huvi just Rootsi, Soome ja Saksa ettevõtjais. Seega on meil selge sõnum n-ö põllult, et tegelikult huvitab ka välisinvestoreid praegu eeskätt riigi tugi töötute töölerakendamisel ja sellega Eesti inimressursi parimal ärakasutamisel. Nemadki tahavad näha, et püüame oma majandust ka reaalselt, mitte vaid Rahandusministeeriumi arvestuses, tasakaalustada ning kriisist välja tuua. Välisinvesteeringud toob toetus töökohtade loomisele. See paneb meie majanduse taas käima. Kahjuks ei piisa, kui pingutavad ainuüksi keskerakondlikud omavalitsused, kuigi sel on tõenäoliselt märksa suurem mõju majanduse käekäigule kui arvatakse. Töökohtade loomise toetamine läheb välisinvestoritele ju samuti korda. Miks valitsus siis surub peale eurot, selle asemel, et tegelda tööpuudusega? Niisugusele küsimusele ei oska seni keegi vastata.
[esiletõste] Töökohtade loomise toetamine läheb välisinvestoritele ju samuti korda. Miks valitsus siis eurot peale surub, selle asemel, et tegelda tööpuudusega? Sellele küsimusele ei oska seni keegi vastata.
PRIIT TOOBAL, Keskerakonna peasekretär
Viimati muudetud: 14.04.2010
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |