President Arnold Rüütli algatus jätkub Koostöö Kogus

Koostöö Kogu korraldatud üritusest võtsid osa rahvusvaheliste institutsioonide, valitsusasutuste ja ettevõtluse esindajad.  Kogu juhatuse esimehe Peep Mühlsi sõnul on Eestis saabunud järelemõtlemisaeg –  aeg heita pilk tulevikku ja leida uus siht suuri sõnu kasutamata.

Seminaril ettekande pidanud Eesti Panga osakonnajuhataja Tanel Ross ütles, et nii inimesed kui ka riigid on õnnelikumad, kui nad on rikkad ning riik saab oma poliitikaga õnnetunnet suurendada.

„Rikkal inimesel on üldiselt parem tervis, tema saab rohkem tarbida ja puhata; rikkad on rahul ka vaestes riikides,“ sõnas Ross. Tema arvates tuleb arvestada ka õnnetunnet mõjutavat teist aspekti, milleks on sotsiaalne staatus ja suhteline jõukus. Õnnetunnet mõjutab oluliselt ka inimese isikliku rikkuse suhe ühiskonna keskmisesse jõukusesse.

Rikkamad riigid on üldjuhul õnnelikumad, kuna nad on stabiilsemad. Samas ühiskonna liig suur varanduslik kihistumine vähendab inimeste õnnetunnet. Euroopa Liit tervikuna on õnnelikum kui Hiina või Ladina-Ameerika. Ilmselt kõige õnnelikumad inimesed elavad Euroopas ja eriti Skandinaavias, sest sealsetes ühiskondades on ebavõrdsus väiksem.

Rossi arvates on suhteliselt vaesemad inimesed riigis õnnetud ka siis, kui ühiskond tervikuna on jõukas. Ta tõi näiteks USA, kus rikkuse kasv ei ole teinud inimesi keskmiselt õnnelikumaks. Lisaks tuleb õnne näha ajas muutuva suurusena: rikkad võivad täna küll õnnelikud olla, kuid neil on kartus homse ees. Vaene inimene võib aga loota jõukuse kasvule tulevikus.

Ühiskonna teeb õnnelikumaks poliitika, mis vähendab negatiivseid riske ja inimeste hirmu tuleviku ees. Rossi hinnangul näitab senine ajalugu, et turumajandusel põhinev ühiskond suudab riskidega paremini toime tulla. Samas ei tähenda vaba turumajandus tema sõnul riigi rolli täielikku puudumist.

Rossi õnneteemalist ettekannet tuleb pidada julgeks algatuseks. Tema mõtteid kuulates joonistusid silme ette kaadrid Aafrika ja Aasia puruvaestest, ent õnnelike nägudega peredest. Rossi loogika põhjal peaksid aga need inimesed elama põhjatus depressioonis. Miks siis ometi nende silmad säravad?

Kahtlemata on kliimal täita oluline roll inimestes õnnetunde tekitamisel. Päike justkui kompenseeriks lõunamaade suhteliselt suuremat vaesust põhjamaade ees. Samuti on arengumaades säilinud märksa tugevamad pere- ja suguvõsatraditsioonid. Emotsionaalselt tugevad sidemed paljude lähedastega tagavad inimesele õnnetunde.

Õnnetunne sõltub ka sellest, mida ühiskonnas üldiselt peetakse väärtuslikuks. Pärast taasiseseisvumist muutusid eestlastele õnne tagavateks teguriteks varasemaga võrreldes märksa enam ainelise heaoluga seotud hüved. Turumajandusel põhinev ühiskond andis vajaliku vabaduse kujundada oma tulevikku. Samas ei tohiks vabadus vähendada vastutustunnet üksteise suhtes, mis tagab laiema hoolivuse ja stabiilsuse ühiskonnas. Ilmselt on eestlased sisenemas väärtuste ümberhindamise ajastusse. Me ei vaja kampaaniaid ega loosungeid, vaid uut sihti, mis toetuks peale aineliste  ka vaimsetele väärtustele.

INDREK VEISERIK, reporter

[fototekst]

PANEELDISKUSSIOON:Vasakult (seisab) ürituse moderaator , Eesti Koostöö Kogu nõukogu aseesimees Raivo Vare, Sotsiaalministeeriumi asekantsler Riho Rahuoja, Riigikogu Sotsiaalkomisjoni liige Ott Lumi, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi esindaja Branislav Mikulic, Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets, Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimees Peep Mühls ja Eesti Panga osakonnajuhataja Tanel Ross.

Jaga |