Vabadussõja kangelasest riigi äraandjaks

VIKTOR NAANURI,      18. juuni 2003


Viljandi linnavolikogu liige Viktor Naanuri on pikka aega teinud selgitustööd selles suunas, et Viljandisse pole vaja kindral Johan Laidonerile ratsamonumenti püstitada, kuna tema osa Eesti ajaloos on lõpuni lahti rääkimata. Ta on näinud suurt vaeva oma seisukohtade tutvustamisega nii linnavolikogus kui ka ajalehes Sakala.
Kesknädal avaldab mõne materjali, andmaks ülevaadet Viljandi linnas käivast kõvast keskustelust, mis paraku pole peaaegu jõudnud üleriigilisse pressi.

12. veebruaril 1884 Viiratsis sündinud ja 1900. aastal Viljandi linnakooli lõpetanud Johan Laidoner oli Eesti sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas. Tänase ajalooalase teadmise põhjal võib hinnata Laidoneri teeneid Vabadussõja võitmisel, teistel põhjustel ei ole aga võimalik nõustuda Laidoneri monumendi püstitamisega Viljandisse.

Laidoner, Petain, Hacha

1934. aastal teostasid Johan Laidoner ja Konstantin Päts Eestis riigipöörde, mida nad põhjendasid valelikult demokraatia kaitsmisega. Enne 1934. aasta 12. märtsi kehtinud põhiseaduslikku riigikorda ja sellest tulenevaid demokraatlikke vabadusi ei taastatud. Eesti Vabariik sattus Euroopa diktatuuririikide hulka. Demokraatliku Eesti taastamise korral oleks Pätsi ja Laidoneri üle tõenäoliselt kohut mõistetud.
1939. aastal oli Laidoner Eesti Vabariigi kaitsejõudude juhatajana ja Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjoni esimehena otseselt vastutav vaikse alistumise eest. 1940. aasta juunis kirjutas ta alla kapitulatsiooniaktile.
Prantsuse marssal Henri Philippe Petain (1856-1951) oli Esimese maailmasõja kangelane. Ometi mõisteti ta Prantsuse kohtus pärast Teist maailmasõda kollaborandina süüdi, kuna oli Vichy pseudovalitsuse juhina teinud koostööd sakslastega. Marssal degradeeriti 1945, talle mõisteti tribunalis surmanuhtlus, mis aga asendati tema kõrge vanuse tõttu eluaegse vangistusega, kus ta ka suri.
Poliitik Emil Hacha oli Tshehhoslovakkia riigi üks loojatest, kellest 1938. aasta sügisel sai president. Hiljem kollaboreerus ta Hitleri-Saksamaaga. Mõlemad kollaborandid andsid allkirja aktile, millega iseseisvus likvideeriti. Mõlema tegevus on üheselt hukka mõistetud põhjendusega, et seaduslik riigivõim ei või kaubelda riigi iseseisvuse ega territoriaalse terviklikkusega. Petaini ja Hacha süü prantsuse ja tshehhi-slovaki rahva ees ei ole aga kaugeltki nii suur kui Laidoneril eesti rahva ees. Petain ja Hacha ei teostanud riigipööret. Monumendi püstitamine neile oleks mõeldamatu. Kui seda tehtaks, siis selle üle naeraks kogu Euroopa.

Ajaloolaste negatiivne hinnang Laidonerile

Tänaseks tõestavad juba õige mitu uurimust mitte ainult Laidoneri süüd riigipööraja ja alistujana, vaid ka suurekaliibrilise korruptandina (Harju Panga pankrot, mahhinatsioonid Vene Balti Laevatehase varadega, ebaseaduslik rahvusvaheline relvakaubandus jne). Valdav enamus professionaalsetest ajaloolastest (Aleksander Loit, Enn Tarvel, Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Magnus Ilmjärv, Jaak Valge, Rein Marandi) ning sama teemaga tegelnud välisajaloolased (Seppo Myllyniemi, Martti Turtola jt) hindavad Laidoneri tegevust väga kriitiliselt. Negatiivne suhtumine jõuab varem või hiljem ka ajalooõpikutesse.
Praegu on lõppjärgus rida ajaloouuringuid, mis toovad esile uusi fakte Laidoneri tegevusest. Seega kannab monument Laidonerile Eesti põhiseadusliku korra vägivaldse likvideerimise ning ebaväärika alistumise ja korruptsiooni sõnumit, mis iseseisvale Eestile ei ole kuidagi kohane. Laidonerile monumendi püstitamisega teeb Viljandi linn end naeruväärseks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (10)