Meid on jälle petetud

Kas saab keegi praegu öelda, et ministri antud lubadused olid tõsiseltvõetavad ning mõeldud täitmiseks? Või kas  keegi üldse ootas Jürgen Ligilt sõnapidamist?! Need, kes polnud veel siiani Reformierakonna tõelist nägu tundma õppinud, tunnevad ennast ilmselt petetuna. Lubadust ei suudetud ega tahetudki täita!

Reformierakond valetab teadlikult

Lubadused, et hinnatõusu ei tule, olid antud pigem selleks, et vältida võimalikku euro-vastast protestilainet. Poleks see ju kuidagi sobinud Reformierakonna kampaaniaplaanidesse, kus eurol on kandev roll. Seega oli reformierakondlik valitsus juba varakult arvestanud oma rahvale valetamisega, kui lubas, et hinnad ei tõuse. 

Valetades, et hinnatõusu ei tule, võitis Eesti valitsus aega eurole üleminekuks vajalike toimingute läbiviimiseks. Oleks inimesed teadnud, millise hinnatõusu peab Eesti rahvas lähiajal alla neelama, poleks valitsus saanud Euroopas  raporteerida, kuivõrd palavalt Eestis eurot oodatakse ja tervitatakse. Arvatavasti ei tunne valitsus  häbitunnet praegugi, kui vale, et hinnad seoses euroga ei tõuse, on ilmsiks tulnud. Ka nüüd on valitsusel vastus varnast võtta: hinnatõusu põhjused on Eestist väljaspool ja valitsus ei saavat siin midagi teha! Küll on süüdi vilja ekspordikeeld Venemaal, küll naftatankeri kaaperdamine Somaalia piraatide poolt. 

Igatahes on reformierakondlaste heietused teemal, et hindade tõusu ei olnud võimalik prognoosida, ilmselge sonimine.

Hinnad tõusevad, aga palgad jäävad külmutatuks

Ilmselt on valitsus euro kättesaamise eest Brüsselile lubanud ka seda, et palgad järgmistel aastatel ei tõuse. Teadaolevalt anti Eestile euro pärast pikka lunimist ning näpuviibutuse saatel: „Võtke euro´, aga vaadake, et te „Kreekat" ei tee!"

Mis saab aga meie inimeste ostuvõimest, kui hinnad muudkui tõusevad, palgad aga on külmutatud? Veel pool aastat, ja tavainimesel jätkub  raha vaid kütte ja elektri eest tasumiseks, leivapätsi ostmiseks jääb aga  raha väheks...

Seda, et hinnad euro tulekuga tõusevad, nägi ette näiteks ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna, kes hoiatas rahvast sellest ka meedia vahendusel. Mees, kes ei tööta kaugeltki nii vastutusrikkal ametikohal ning kellel pole käepärast hästimakstud analüütikute ja nõunike armeed nagu on seda Jürgen Ligil. Ometi suutis Kärsna prognoosida euro tulekust tingitud massilist kaupade ja teenuste kallinemist, ning seda juba kaks kuud enne rahandusministri „hinnad ei tõuse!"-lubaduse andmist.

11. märtsi Äripäevas ütleb Olavi Kärsna järgmist: „Kui liitutakse euroga, lähevad kõik asjad varasema rahvusvaluutaga võrreldes veidi kallimaks." Näitena toob ta Soomet ja Saksamaad - riike, kus eurole üleminekuga kaasnes hindade hiigelkasv. Nii sai Lõuna-Saksamaal täheldatud 20-protsendist kallinemist, põhjaosas aga kasvasid hinnad kahekordseks. Nüüd on  meilgi võimalik hetkereaalsuse põhjal veenduda Kärsna sõnade õigsuses.

Riigipoolne abi - kleepsud

Seega, tuginedes varasemale Euroopa kogemusele, oli selge, et hindade tõus tuleb. Valitsus aga teadlikult ignoreeris seda fakti, rääkimata sellest, et hinnatõusu pidurdamiseks oleks midagi ette võetud. Kui muidugi mitte arvestada siniste kleepsude kleepimist kaupluseakendele. Arvestades asjaolu, et reformierakondliku diktaadi 10. aastapäevaks on riik niivõrd õhukeseks poleeritud, puuduvad Ansipil ka hoovad hinnatõusu peatamiseks. Kui hoobadeks muidugi mitte pidada juba mainitud kaupluseakende pläkerdamist siniste lubadusekleepsudega. Seni, kuni Ansipil ühtegi paremat ideed hinnatõusu peatamiseks pole, tuleb tal leppida faktiga, et nii tootjad kui ka kauplejad avalikult irvitavad riiklike institutsioonide üle ja tõstavad hindu üksteise võidu. Nii võiks ju nii Tarbijakaitseameti kui ka Konkurentsiameti kulude kokkuhoiu nimel likvideerida, sest kasu neist nagunii pole.

Olukorras, kus enamik rahvast elab vaesuses, saame peagi teada, kui kaugel on inimeste kannatuste piir. Koogutamine Brüsseli suunas ja ladusa eurole ülemineku nimel kõige ohverdamine tähendab Eesti rahvale tõelist ellujäämiskursust. See, et Reformierakond saaks valimiskampaaniat euroga vehkides teha, tähendab sadadele tuhandetele peredele pikkadeks aastateks süvavaesusse paiskumist. Seda seniks, kuni Brüssel armulikuks muutub ning  lubab palku veidike tõsta.

JELENA KALBINA, kesknoor

Jaga |