Aasta ema 2005 on Alli Laande

11. mai 2005


Juba kaheksandat korda kuulutas Eesti Naisliit emadepäeva puhul välja aasta ema tiitli kandja. Sellele tiitlile võisid organisatsioonid ja eraisikud üles seada Eesti Vabariigi kodanikke, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks tublit last ja kes on tunnustatud nii oma ametitöös kui perekonna väärtustamisel, olles ühiskonnale heaks eeskujuks ka väljaspool pereringi.
Paljude kandidaatide hulgast pälvis aasta ema 2005 tiitli koos metallikunstnik Kertu Vellerindi hõbesõlega viie lapse ema ja viiekordne vanaema, Lilli külavanem, külamaja ja Mulgi Kultuuri Instituudi juht, muusikakasvataja, Uue-Suuga talu perenaine Alli Laande.
"Alli Laande on võtnud südameasjaks mulgi keele ja kultuuri hoidmise. Suuresti tänu tema südikusele on küla hakkajad naised püüdnud elus hoida Lilli algkooli, mille vald on otsustanud sulgeda, ja tuleb vaid tunnustavalt nõustuda tema sõnadega, et maakultuurimaja või külamaja juhtimine on iga päev üks suur võitlus. Kuid nagu Alli ise on ütelnud, on tema elus kõige tähtsamal kohal olnud siiski pere ja lapsed, kellest kõik viis on nii laulnud, tantsinud kui ka luuletusi lugenud," iseloomustas seekordset aasta ema Eesti Naisliidu esinaine Siiri Oviir.

Austatud eesti emad!

Inglise kirjanik Charles Dickens on ütelnud: "Inimese meel klammerdub hella kiindumusega mõtte külge emast. See on esimene mõte, mis vajutatakse meie lapsesüdamesse, kui see on alles pehme ning võimeline vastu võtma sügavaid muljeid, ning kõik maailma hilisemad tunded on sellega võrreldes ühel või teisel määral kerged. Võimalik, et isegi vanas eas meenutame seda tunnet kui kõige sulnimat, mida oleme kunagi elus kohanud."
Võib vaid ette kujutada, kui paljudes peredes äratati ema täna hommikul lauluga, toodi talle võib-olla kohvigi voodisse, ulatati talle endatehtud kaart või kimbukene kevadlilli. See kõik on loomulik, sest ema on läbi aegade edasi kandnud elu, ühendanud perekonda ja rahvast, kinkinud meile keele, mida suurem osa maailmast nimetabki emakeeleks – kõige kaunimaks keeleks maailmas.
Tegelikult peaks iga päev olema emadepäev. Neis perekondades, kes läbi aja ja katsumuste on säilitanud ühtekuuluvuse, ongi see nii. Usun, et selliseid peresid on meil palju. Aga paraku mitte igas perekonnas ei ole see nii. Seda ei tohi neile ette heita, sest tihti ei tea me põhjuseid, miks on perest kadunud soojus ja murenenud ühtekuuluvustunne. Mitte näpuga näitamist, vaid toetust vajavad need pered. Meie, ligimeste ja riigi kohus on neile seda anda. Läbi hea sõna, perekonda toetava seadusandluse, lastetoetuste, tasuta koolilõuna ja õppevahendite – võimalusi on palju. On heameel, et Euroopa Liiduga ühinemine on andnud Eestile uue positiivse tõuke inimkeskse, pereväärtusi tähtsustava ühiskonnamudeli poole liikumiseks. Ainult inimesest, perekonnast, tema muredest ja vajadustest lähtuvat poliitikat viljeldes saame olla riigina õigel arenguteel.
Emadepäev on nüüdseks juba traditsioonidega püha, kuuludes kindlalt meie rahva tavadesse. See haarab endaga nii väikeseid kui suuri: kas pildijoonistamise, lillede kinkimise, koogi valmistamise või küünla süütamisega lahkunud ema haual.
Esimest korda üle 50 aasta tähistati Eestis avalikult emadepäeva taas mai teisel pühapäeval 1988. aastal. Just avalikult, sest emade austamine emadepäeval toimus pereringis ka nõukogude ajal. Siis, kui võimud püüdsid seda koos teiste eestlastele kallite pühadega rahva meeltest ja tunnetest kustutada. See ei õnnestunud, ja ei saanudki õnnestuda. Emadepäeva tunded on ju sarnased kõigis maades, kõigis kultuurides, kõigis keeltes – austada, armastada ja hoida ema.
Eestis on emadepäev olnud algusest peale tihedalt seotud karskusliikumisega. 1924. aastal ilmuma hakanud Naiste Karskusühingu häälekandjast "Eesti Naine" sai emadepäeva idee üks põhilisi propageerijaid – esimesest numbrist alates kujunes ajakirja mainumber emadepäevale pühendatuks. See ei olnud kampaania, mida saatnuksid fanfaarihelid ja trummipõrin. See oli vaikne ja järeleandmatu vastasseis, niisama järeleandmatu nagu ema nõudlikkus. Sellist põhimõttekindlust vajame ka praegu, ehk isegi rohkem kui kunagi varem. Uuringute tulemused näitavad, et noored tarbivad praegu alkoholi rohkem kui kunagi varem. See peaks tõsiselt mõtlema panema kõiki, kes tunnevad muret tulevaste eesti emade ja isade pärast, eesti rahva pärast.
Kuid järelemõtlemisest üksi on vähe, tuleb ka üheskoos tegutseda. Üks võimalus olukorda parandada on perekonna toetamine, tagades näiteks lastele sportimisvõimalused või muudest huviringidest osavõtu. Viisil, et kohalik omavalitsus finantseerib kas või osaliseltki kohatasu. Kes tahab, see suudab leida lahendusi ka väljapääsmatutes olukordades. Just nii, nagu leiab seda ema. Alati. Igal päeval. Läbi aastate.
Perekonnast algab kõik. Tänu teile, emad, selle eest! Me kõik oleme teie lapsed, kallid eesti emad!

Eesti Naisliidu esinaise ja Euroopa Parlamendi liikme Siiri Oviiri kõnest aasta ema 2005 tiitli üleandmisel Estonia kontserdisaalis 8. mail

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)