Soome e-valimiste raskused

 Elektroonilisest hääletamisest pidi tulema põhjanaabrite seekordsete valimiste hitt, millega saada inimesi hääletama. Justiitsministeeriumi poolt valimisi korraldanud Arto Jääskeläinen nimetab juhtunut „nii heade kui ka halbade kogemuste saamiseks.“

Heade kogemuste hulka kuulub e-hääletamise masina töötamine või enamasti töötamine. Kuid sellest ei piisa. Valimistel kasutatud valimismasina loonud TietoEnatori juhataja Jukka Iivoneni sõnul polnud viga mitte süsteemis, vaid inimeste käitumises.

Valimismasinat katsetati eelnevalt firma töötajate ja valimiste korraldajate peal. Tavaliste hääletajatega seda ei testitud.1,9 protsenti kaotsiläinud häältest oligi seotud inimliku faktoriga – valimisprotseduur jäeti arusaamatusest lõpetamata.

Eduskunna põhiseaduskomisjoni esimees koonderakondlane Kimmo Sasi ootab justiitsminister Tuija Brax'ilt poliitilist vastutust, Vasakpartei noored aga lausa tagasiastumist. Kodanike õiguste eest seisjad sooviksid elektroonilisest hääletamisest täiesti loobuda. Justiitsministeerium nimetab juhtunut siiski vajalikuks katseks, millel on eeliseid sedeliga hääletamise kõrval: kiirem hääletamine, väiksem töökulu häältelugemisel. Elektroonilist hääletamist prooviti Lõuna-Soomes  Uusimaa maakonnas: Karkkila (4251 hääletajat), Kauniainen (4843), Vihti (11 979).

Soome e-hääletamine

1. Valimisjaoskonda tulnud isik saab pärast isiku tuvastamist valimiskaardi, millele on salvestatud tema andmed.

2. Hääletaja sisestab kaardi valimismasina lugejasse, sisestab puuteekraanil kandidaadi numbri valimisnimekirjas ja kinnitab selle.

3. Elektrooniline hääl saadetakse elektrooniliselt keskserverisse.

4. Hääletaja tagastab valimiskaardi jaoskonna töötajatele.

5. Hääli loetakse pärast valimisaja lõppemist. Keskserveris sisalduvad eraldi andmed nii hääletajate kui ka nende valikute kohta.

e-valimised olgu valimismasinas, mitte koduarvutis

Eesti on tõenäoliselt ainus riik maailmas, kus elektroonilise hääletamise all mõistetakse hääletamist valija enda arvutis ja asukohas. Kõigis arenenud riikides (USA, Prantsusmaa, Venemaa ja nüüd ka Soome) on arusaam elektroonilisest hääletamisest teistsugune: valija peab minema siiski hääletuskomisjoni valve all asuva arvuti või valimismasina juurde oma häält andma.

Sellist hääletamissüsteemi on ka väga lihtne turvata näiteks väljastpoolt tulevate küberrünnakute vastu, sest kõik hääletuskohad saab väljast tulevate rünnakute eest eraldada suletud võrguks.

Eesti süsteem  käsitleb iga valimishuvilist kui potentsiaalset hääletajat ja on seetõttu väga haavatav küberrünnakutele või isegi blokeeritav (nt aprill 2007 küberrünnakud). Eestil on tulega mängides lihtsalt õnne olnud ja ükski kübersatikas pole teadaolevalt e-hääletamist saboteerinud.

VIRGO KRUVE

yle.fi materjalide põhjal

Jaga |