Nädala juubilar TIIT MADISSON 60

On kevad aastal 2110. Euroopa Ühendriikide Põhjaregiooni ühe väikelinna kooliklassi saabub õpetaja ja laseb kiire pilgu üle ridade. „Jälle kolm õpilast vähem," ümiseb ta endamisi ning avab laual oleva raamatu. See on üsna kapsaks loetud trükis, mille on kirjutanud üks 160 aastat tagasi 4. juunil sündinud autor, keda on nimetatud ka viimaseks vabadusvõitlejaks. Tolle mehe nimi oli Tiit Madisson.

Madisson oli olnud üks esimesi, kes juhtis eesti rahva ja keele väljasuremise ohule tähelepanu juba siis, kui selle keele kõnelejaid oli veel miljoni ringis ning eesti rahvas Madissoni juhtimisel rajas teed rahvuslikule sõltumatusele. Nõukogude Liidu impeeriumile oli Madisson oma vabaduseideaaliga üks ohtlikumaid vastaseid, mistõttu suleti ta koos oma lähemate kaasvõitlejatega aastateks vangilaagritesse. Ent isegi kõikvõimsaks peetud Nõukogude Liit ei suutnud Madissoni ega tema ideaale murda. Vastupidi, mida rohkem teda pitsitati, seda suuremaks kasvas rahva vabaduseiha, mis viis lõpuks suure impeeriumi lagunemiseni ja ikke all elanud rahvaste vabanemiseni. Madissoni kaasabil loodud organisatsioon MRP-AEG (Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp) tegutses ajalooliste tõdede avaldamise nimel. Kulminatsiooniks sai rahvakogunemine 1987. aasta augustis, kus Madisson pidas sütitava isamaalise kõne ja millest sai alguse laiem vabadusliikumine. Rahvakogunemise kohaks sai Hirvepark Tallinnas, endises Eesti pealinnas, millele Ühendriikide Põhjaregiooni juhatus taastas tema ajaloolise nime Reval.

Rahvajuhti Madissonist ei saanud. Lootuses, et võimule pääsenud kaasvõitlejad oma liidrit ei unusta, lasi Madisson end valimisnimekirjas tagasihoidlikult lõppu panna. Ent lootused ei täitunud. Madissoni tallasid jalge alla needsamad inimesed, seesama rahvas, kelle eest ta oli end ohverdanud. Uue Jumala - raha - leidnud rahvas unustas kiiresti oma endised sangarid ning, reedetuna oma endiste liitlaste poolt, sattus Madisson saatuse irooniana vangimajja sellessamas vabas ja sõltumatus riigis, mille nimel ta oli aastakümneid visa võitlust pidanud. Madisson oli ohtlik konkurent kõigile poliitilistele jõududele, samuti seisis ta vastu uuele impeeriumile, mis iseseisvunud rahvast oma hõlma alla püüdis haarata. Madisson tallati jalge alla, temast sai peaaegu rahvavaenlane. Tollal ei osanud keegi aimata, et selle ihaldatud uue impeeriumi koosseisus kahaneb eesti keele kõnelejate arv paarikümne tuhandeni, mis tähendab rahva hääbumist. Selle uue impeeriumi, Euroopa Ühendriikide president on võtnud küll oma südameasjaks väiksemate rahvakildude kultuuri ja keele toetamise, ent see on üha keerulisem ja äärmiselt silmakirjalik, sest tema juhitav Unioonipartei toetab juba aastakümneid üherahvuselise riigi ideaali, Ameerika Ühendriikide eeskujul. Alates Unioonipartei võimuletulekust on väiksemate keelte osatähtsus hüppeliselt kukkunud, seda eriti pärast haldusreformi, mille käigus liideti väikeriigid regioonidesse. Valijad on seda protsessi toetanud, sest see võimaldab vähendada juhtimistasandeid ning kärpida kulusid,  sedasi päästes kogu impeeriumi majanduslikust krahhist.

Õpetaja avab Tiit Madissoni kirjutatud loetud raamatu ning loeb sealt õpilastele ette ühe lõigu. See pajatab Madissoni ühest tuntumast ettevõtmisest - vabadusvõitlejatele pühendatud mälestusmärgi püstitamisest Lihulasse (uue nimega Leal). Kus uuele impeeriumile lojaalne valitsus lasi vabadusele pühendatud mälestusmärgi eemaldada, rünnates öö varjus kumminuiade ja gaasiga kohalikke inimesi, kes olid tulnud oma vara kaitsma. Lihula oli sündmus, kus režiim lasi jõu käiku oma rahva vastu, ning sellest sai alguse sarnaste sündmuste jada, mis murdis lõplikult rahva vastupanu režiimile. Millest omakorda sai alguse massiline väljaränne endise Eesti aladelt, eesti keele ja kultuuri hääbumine. Mistõttu on Madissoni hakatud pidama viimaseks vabadusvõitlejaks. Ta oli viimane, kes seisis vankumatult eesti rahva rahvusliku sõltumatuse eest. Ta on muutunud omamoodi ebajumalaks nende mõnekümne tuhande inimese jaoks, kes veel valdavad eesti keelt ning on kapsaks lugenud Madissoni raamatud.

INNO TÄHISMAA

Jaga |