Partslased jagavad saaki

ANTS KARU,      30. aprill 2003




Pärast Riigikogu valimisi hingasime kergendatult, et ometi möödus vastik valimiste aeg, need polii-tilised "tapatalgud". Nii jubedat ja häbematut aadrilaskmist, mida Keskerakonna suhtes tehti, pole võimalik teisiti nimetada. Oli lootus, et saabub rahuaeg ja asjad armsal Eestimaal sujuvad. Võta näpust, algas uus vaatus.

Kamp tegelasi alustas rahvalt lubadustega välja petetud saaki jagama. Tegelikult paistab toimunu kulissi-de varjust juhitud riigipöördena: presidendi volitused valitsusläbirääkimiste pidamiseks puudusid. Ise ni-metavad nad seda koalitsioonileppeks. Nende arvates on mandaat nimeline kingitus või rahva poolt kin-nimakstud osak riigipirukast. Selles vaatuses on koomilist, kuid palju rohkem traagilist.

Koomiline ja traagiline koalitsioon

Koomiline on, kuidas mõni mees ajas suled kohevile ja tundis end peaministrina, selleks õigusi saamata. Ta peaks meenutama enda eelnevaid tegusid ja noka vöö vahele pistma. Naeruväärne on ka mõne teise mehe käitumine, kes istub juba ministritoolil. Oma kujutlusis imetakse vist parimat ampsu pirukast.
Traagiline on, et R+R+R ei taha aru saada, milleks neid parlamenti valiti - valija tahte täitjateks ja teen-riteks, mitte isiklikku asja ajama. Olen sügavalt veendunud, et nende hulgas pole ühtegi aatemeest, kes mõtleks rahvale ja maale, vaid ikka ainult sellele, kuidas rohkem kasu lõigata. Meie, lihtrahvas oleme neile doonoriteks, õigemini orjadeks.
Arusaamatu, kui mõni erakond kisab kõvasti, et selle või tolle erakonnaga me koostööd ei tee. Selline partei ei taha ühiselt eesti asja ajada. Seadusandluses on vastutus vaenu õhutamise eest, miks ei rakendata seda poliitikute suhtes?
Kas ei paista läbi, kelle huve hakkab teenima nende kavandatav maksupoliitika? Selgemast selgem, et koorekihi. Tulumaksu alandamine Siim Kallase variandi kohaselt tõotab suursaajatele veelgi suuremat sissetulekut. Kolmekümnetuhandeline kuusissetulek saaks aastas lisa üle kahekümne tuhande, kahetu-handeline aga tervelt 720 krooni! Villu Reiljani variant on vaesesõbralikum, tema järgi tuleks neile tululi-sa 3120 krooni.

Oht jätta sõrmed sahtli vahele

Partslased võivad praegu üürikest rõõmu tunda. Nende valijate hulgas on hulk esmavalijaid, kes riigipöö-ramise ajal olid 4-5aastased ning nemad ei tea elust rohkemat kui ilusat ettesöödetud valet. Järgmisteks valimisteks on nad juba kogenumad ja küpsemad. Mõnigi tunneb siis, et on sõrmed sahtli vahele jätnud ja muudab oma arvamust partslaste suhtes.
Traagika ei pruugi riivamatult mööduda ka uuspoliitikutest endist. Valitsus moodustatakse ju kolmandas pingireas istujatest. Neile on ükskõik, mis edasi saab, peaasi, et on minister oldud ja seda võib mitmele põlvele kuulutada. Vastutust ju pole.
Kallas haistab peatset varingut. Tema targim tegu on keeldumine osalemast Partsi valitsuses. Juhaniga ei või koos põhja minna! Pealegi on Juhan sm Nikolajevi käepikendus, traagelniidid paistavad! Raske on Siimul siiski jõukuritele lubatu täitmisega, sest Riigikogu liikmel on vähem võimalusi kui valitsuseliik-mel või peaministril. Mõnigi tugi võib murduda, mõni kaduda? Meenutaks elutarkust: marionette ja ree-tureid kasutatakse ainult kindlate eesmärkide saavutamiseks, hiljem saavad nad väärilise kohtlemise ja palga.

Villu hoiab end pinnal

Rõõmsa näoga Villu oskab ennast hästi pinnal hoida, ei tüki peadpööritavatesse kõrgustesse. Ei anna suu-ri lubadusi ega paku ahvatlevaid ideesid. Koalitsioonis või opositsioonis tegutseb nii, et järgmisteks vali-misteks on tagatud paras poolehoid ja Riigikogusse pääs. Eelmiste valitsuste poolt vaesuse ja viletsuse mülkasse tõugatud maarahvale paistab ta päästva kõrrena ja hääled tulevad. Ei ole vaja suuri sponsoreid ega erilisi nippe.
Mõne väikese lubaduse unustamine on kergelt põhjendatav: näe, teised surusid põhja! Mõne ministrikoha võib ju ära kasutada. Eriti sellise, kus raha liigub (keskkonna- ja põllumajandusministeerium).
Kokkuvõtteks: isiklik elu järjele ja sõua vaikselt. Kord-paar veel Riigikogusse ja rahulikule vanaduspuh-kusele. Mida enamat erakonnalt veel soovida?

Rahvast lõhestavad vaid kaabakad

Valimiseelsed nädalad olid võimulepürgijate tegude poolest eriti küünilised, isegi kirkalt ligimesevaenu-likud. Meile on teada kaabakad, kes püüdsid rahvast veelgi rohkem lõhestada. Teame ka kavandajaid. Selgemast selgem, et üüratu saamahimu, suurushullus ja mõne tegelase saatanlik kirg valitseda ja jagada ongi kogu eesmärk. Eesmärk pühitseb abinõu ja nii ka seekord.
Südametus ja häbenematu saamahimu viib kamariljad sihile. Ühelegi neist ei loe kaaskodanike puuduses virelemine, maa laostatus, tänavalapsed, kuritegevus, narkomaania ja kõigest sellest tulenev üldinimlik ahastus. Midagi praeguse olukorra kiireks muutmiseks ette ei võeta. Lubaduste mulinast leiab tühiseid ja ebareaalseid sõnakõlksusid. Valitsev olukord on kasulik: tilgub katusetasu seadusandluse ja olukorra säi-limise eest. Vaest rahvast on lihtne ohjata. Viska näljastele kont ja vaata irooniaga, kuidas kisklevad.
Kuid ükski ülekohus ei kesta igavesti ja ükski puu ei kasva taevani!

Kokkuvõtteks: isiklik elu järjele ja sõua vaikselt. Kord-paar veel Riigikogusse ja rahulikule vanadus-puhkusele. Mida enamat erakonnalt veel soovida?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)