Kunda areneb kiiresti

Allar Aron,      29. november 2006


Linna areng on viimastel aastatel olnud kiire. Üheks selle põhjuseks on 1994. aastal taasavatud Kunda sadam, millest on kujunenud piirkonna arengumootor. Kundasse ja selle lähistele on tekkinud mitmeid uusi ettevõtteid, alates Eesti suurima ümarfreesitud aiamaterjali tootja Imprestiga ja lõpetades ehitusmaterjale valmistava Aerociga.
Septembris avati Kundas suuruselt Eesti kõigi aegade teine välisinvesteering – 2,4 miljardit krooni maksev haavapuitmassitehas. AS Estonian Cell hakkab täisvõimsusel aastas tootma 140 000 tonni seda kvaliteetpaberi toorainet. Tehases kasutatakse moodsat tehnoloogiat, mis vastab väga rangetele keskkonnanõuetele. Automatiseeritud tootmisprotsess on keskkonnasõbralik ning ebameeldiva haisu teke on välistatud, sest ei kasutada väävliühendeid.
Seoses uue tehase ehitusega hakkasid Kundas tõusma kinnisvarahinnad – nüüd on korterid üle kümne korra kallimad kui neli aastat tagasi.
Suured investeeringud on käsil ka tsemenditehases. Tööle pannakse kolmas ahjuliin, mis aastaid seisis ja paremaid aegu ootas. Need tööd lähevad maksma 200 miljonit krooni. Kundasse tulles ei hakka enam silma tehasekorstnast tulev tolm. Keskkonnaolude parandamiseks on samuti kulutatud sadu miljoneid kroone. Praegu tegeldakse tehases ja selle lähistel tolmutekke vähendamisega.
Linnas on palju puidufirmasid ja transpordiettevõtteid. Viimastest üks tuntumaid on AS Lajos, mis tegutseb nii Kundas kui ka kogu Eestis. Suurettevõtete areng lisab töökohti ka kaubandusse ja teenindusse, näiteks Grossi Toidukaubad avas eelmise aasta lõpul kesklinnas uue kaupluse.
Majanduse areng paneb linnale kohustuse uuendada infrastruktuuri ja elukeskkonda. Koostöös riigiga on kavasse võetud Kundat läbiva maantee täielik renoveerimine, mis võib maksma minna 15 miljonit krooni. Läbirääkimistel Maanteeametiga on saavutatud kokkulepe, et riik toetab seda ehitust ja on valmis tee tagasi võtma riigiteede registrisse, tagades seeläbi tähtsa liiklussõlme hoolduse ja linna jätkuva arengu. Hetkel toimub tööde ettevalmistamiseks projekteerija otsimine. Sel sügisel lõppes linna kanalisatsioonipuhasti renoveerimise esimene etapp; enamik selleks vaja läinud 2,7 miljonist kroonist tuli Keskkonnainvesteeringute Keskuselt.
Linn paigutab palju raha ka kohaliku elukeskkonna parandamisse. Novembris avatakse renoveeritud lasteaed, järgmise aasta algul avab uutes ruumides uksed linnaraamatukogu. Euroopa Liidu programmide toel alustatakse veel tänavu kergliiklusteede korrastamist ja rajamist ning järgmisel aastal tehakse randa uued mänguväljakud ja paigaldatakse riietuskabiinid. Kohaliku turismi arendamiseks on ette nähtud kulutada 1,2 miljonit krooni.
Aastaid paigutas linn raha põhiliselt koolimajja, mis ongi järk-järgult muutunud ilusamaks. Murrang on samuti toimunud ka kooli õppetulemustes – veel lähiminevikus viimaste kilda kuulunud Kunda Ühisgümnaasiumi tulemused on kasvanud tunduvalt üle riigi ja Lääne-Virumaa keskmise. Kunda koolis oli tänavu emakeele kirjandi keskmine hinne maakonna kõrgeim.
Kundal on veel täitumata unistusi. Üheks selliseks on kohaliku ujula ehituse lõpetamine. 1987. aastal hakkas tsemenditehas ehitama linna spordihoonet, mis on kooliga ühendatud. 90-ndate aastate algul jäi ehitus seisma ning alles 2002. aastal võttis linn laenu ja viis spordisaalide ja lisaklassiruumide ehitamise lõpule. Kokku on tänaseks sellesse ehitusse investeeritud üle 11 miljoni krooni. Mullusest riigi lisaeelarvest eraldatud 2 miljoni krooniga alustati ujulaosa projekteerimist ja spordisaalide ventilatsiooni lõpuleviimist. Ujula valmistegemine maksab 17 miljonit krooni ja kogu hoone kordategemine veel teist samapalju. Linnal oma eelarverahaga nii suuri investeeringuid teha ei õnnestu, seepärast on linnavalitsus taotlenud Norra abirahasid ja samuti loodab Eesti riigi abile. Linnarahvas igal juhul ootab ujula valmimist pikisilmi, seda kajastab ka aasta tagasi tehtud arvamusuuring.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)