Ilusad põhimõtted, mis olid põhimõtteliselt vastuvõetamatud Ilmar Raagile

02. november 2005


2001. aasta 29. märtsil kinnitas Ringhäälingunõukogu (RHN) Hagi Sheini koostatud avalik-õigusliku ringhäälingu programmi erapooletuse ja tasakaalustatuse põhimõtted. 2002. aasta kevadel ametisse nimetatud ETV peadirektor Ilmar Raag kinnitab aga täna, et talle on need põhimõtted vastuvõetamatud. Ringhäälingunõukogu on Raagi tööga siiski rahul. Järelikult pole ka RHN ise oma põhimõtteid kunagi tõsiselt võtnud.

Olemuslik ja kohustuslik
Erapooletuse ja tasakaalustatuse põhimõtete järgimine üksik- ja sarisaadetes ning programmis tervikuna peab avalik-õiguslikule ringhäälinguorganisatsioonile olema olemuslik ja kohustuslik. Erapooletuse ehk võrdsete võimaluste printsiip tähendab, et oluliste ühiskonnaelu küsimuste käsitlemisel tuleb võimalikult täielikult esile tuua igas konkreetses küsimuses ilmnevate seisukohtade ja arvamuste paljusus.
Võimaluste võrdsus oma seisukohtade ja arvamuste avaldamiseks tuleb tagada ennekõike neile ühiskonnaelu subjektidele, institutsioonidele, erakondadele, professionaalsetele ja sotsiaalsetele gruppidele, kes on ühiskonnas otseselt seotud käsitletava teema, valdkonna, probleemi või protsessiga, osalevad käsitletavas küsimuses otsuste tegemisel või on vahetult antud otsuste objektiks.
Tasakaalustatuse ehk käsitluse mitmekülgsuse printsiip tähendab, et oluliste ühiskonnaelu küsimuste käsitlemisel tuleb võimalikult täielikult esile tuua kõik antud konkreetse küsimuse (teema, valdkonna, probleemi, protsessi) peamised, olulisemad aspektid, tasandid ja seosed.

Erapooletus ja tasakaal
Eetriaja tasakaalu printsiipi rakendatakse saadetes, milles kasutatakse poliitiliste erakondade esindajaid. Oluliste, eriti vastuoluliste sise-, välis-, sotsiaal- ja majanduspoliitiliste küsimuste käsitlemisel peab avalik-õiguslik ringhääling põhimõtteliselt tagama erinevate erakondade esindajatele eraldatava eetriaja võrdsuse.
Valimiskampaaniate ajal karmistatakse erapooletuse ja tasakaalustatuse nõudeid erireeglitega. Ringhäälingujaama erapooletus tagatakse ennekõike maksimaalselt võrdsete tingimuste ja võrdse eetriaja andmisega kõigile kandideerivatele erakondadele, vajadusel ka üksikkandidaatidele.
Erapooletuse ja tasakaalustatuse nõue tuleneb ennekõike avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni ja selle programmi ühest peamisest eesmärgist – tagada ühiskonnas toimuvate protsesside kajastamisel objektiivsus ja mitmekülgsus, et seeläbi toetada ühiskonnas toimuvate väitluste demokraatlikku iseloomu. Selleks peab programm tundlikult reageerima ühiskonnas toimuvale ning teenima „avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist". (vt Eesti ajakirjanduseetika koodeks, 1998).
Seetõttu tuleb erapooletus ja tasakaal eriti tähelepanelikult tagada aktuaalsete ja vastuoluliste sise-, välis-, sotsiaal- ja majanduspoliitiliste teemade ning oluliste avaliku elu küsimuste käsitlemisel. Avaliku arvamuse vahendamist ja väljendamist neis küsimustes tuleb samuti pidada väga oluliseks.
Erapooletuse ja tasakaalustatuse nõue seisneb kohustuses tuua avalikkuse ette ühiskonnaelu puudutavate arvamuste, seisukohtade ja vaadete paljusus ning käsitleda neid võimalikult ehedalt, mõistetavalt, põhjendatult ja eelarvamustevabalt. Sel viisil tagatakse kõigile ühiskonna liikmete võimalus kujundada oma isiklikku arvamust, mis tugineb mitmekesisel informatsioonil sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise elukeskkonna kohta.

Ole õiglane, austa tõde
Demokraatlikus ühiskonnas on avalik-õigusliku ringhäälingu programmi ja saadete loojatele garanteeritud toimetus- ja valikuvabadus. Saadete autorid, ajakirjanikud ja rezhissöörid võivad vabalt valida oma saadete aine, teema, käsitlusviisi, vormi, esinejad. Samas pole see valikuvabadus absoluutne. Lisaks Ringhäälinguseaduses kehtestatud nõuetele piirab toimetusvabadust kaks imperatiivset tingimust, millel põhineb erapooletu ja tasakaalustatud teabelevi – nõue olla õiglane ja nõue austada tõde.
Erapooletus ei piira ajakirjaniku eneseväljendusvabadust. See ei ole nõue teha neutraalseid või autoripositsioonita saateid või taganeda publitsistliku ajakirjandusliku käsitluse põhimõtetest. Erapooletu käsitlus ei takista ajakirjanikel avaldada subjektiivseid arvamusi, isiklikke vaateid, kommentaare või kriitikat. Oluline on seejuures rangelt täita nõuet, et arvamused ja oletused oleksid selgelt eristatavad faktidest.
Erapooletuse ja tasakaalu nõuet ei tohi lihtsustada, erapooletus ega tasakaal ei saa olla absoluutsed. Neid ei saa taandada matemaatilisele tasakaalule või nõudele, et kõik erinevad seisukohad peaksid saama täiesti võrdse eetriaja (erandi moodustab vaid valimiskampaania periood, mil kandideerivatele erakondadele ja üksikisikutele tagatakse rangelt võrdsed võimalused). Reeglina tuleks juhinduda eesmärgist saavutada asjakohane või piisav (teema, aine, probleemi kohane, ka situatsioonikohane, nõutav) erapooletus ja tasakaal, mis tuleneb käsitletavast küsimusest, selle olulisusest, kaalukusest, haardest, aktuaalsusest ja kontekstist, valitud käsitlusviisist, käsitluse vormilistest ja ajalistest parameetritest.
On teemasid ja olukordi, mis tingivad väga täpset erapooletuse ja tasakaalu tagamist. Samas on olukordi, kus erapooletuse nõude absolutiseerimine pole asjakohane ja sisuliselt õigustatud.

Tasakaal ei tule tööta
Ainekäsitluse erapooletus, üksiksaadete ja kogu programmi tasakaalustatus ei kujune iseenesest. Põhjalikkus, mitmekülgsus ja erinevatele seisukohtadele asjakohase kaalu andmine eeldab, et toimetuse töötajad peavad olema hästi informeeritud kõigist olulistest sündmustest ja probleemidest oma ainevaldkonnas. Nad peavad olema tähelepanelikud ühiskonnas toimuvate muutuste suhtes, nägema arengut, mõistma protsesse ja märkama nüansse.
Saadete tegijad peaksid olema avarapilgulised ning vältima elu nägemist vaid kitsalt oma vaatenurgast. Nad peaksid olema valvsad stereotüüpide ja eelarvamuste suhtes, olema tolerantsed, nägema probleeme nende erinevate külgede seostes ja mitte pidama oma lähema ringkonna seisukohti enamiku arusaamist väljendavaiks.
Nõutava erapooletuse ja tasakaalu saavutamine nii üksiksaadetes kui programmis tervikuna on nii avalik-õigusliku ringhäälingu juhtide kui iga üksiku töötaja kohustus. Erapooletuse ja tasakaalu nõudeid peab rakendama kõigil programmi koostamise ja kujundamise tasanditel – saadete planeerimisel, tootmisel, hankimisel, reklaamimisel ja eetrisse andmisel.
Auditooriumi usaldust ja austust saab avalik-õiguslik ringhäälingujaam pälvida vaid juhul, kui televaatajad või raadiokuulajad tunnevad ringhäälinguorganisatsiooni sihikindlat püüdlust olla üle grupi- ja kildkondlikest huvidest ning tajuvad ringhäälingujaama pingutust seista inimeste huvide eest selle nimel, et anda tegelikkusest võimalikult täpne ja detailne pilt.

Järgnes detailne kirjeldus, mida täpsemalt programmi tasakaalu all erinevates valdkondades silmas peetakse ning kuidas seda tagatakse.
Vt tervet dokumendi teksti Ringhäälingunõukogu koduleheküljel www.rhn.ee

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)