Et Eesti ei jooks

HELLE KALDA,      25. aprill 2007


Esitasin 11. aprillil Riigikogule alkoholiseaduse muutmise eelnõu. Miks? Minu meelest valitseb meie ühiskonnas juba pikka aega terav nõudmine alkoholipiirangute kehtestamise ja ülemäära vohava alkoholireklaami vähendamise järele. Avalik huvi alkoholismi ohjeldamiseks on ammu küps. Riigikogu peab selle avaliku huvi seadusega kinnitama.

Mul on piinlik olnud jälgida debatte Riigikogu saalis, kus vaieldakse, kas alkoholireklaam telekanalites lubada kella 21-st või 22-st. Kas te ei märka, et te ei soovi neid reklaame üldse vaadata? Rääkimata lastest ja noortest, kellele reklaam tegelikult ongi suunatud ja kes ei saa sellest muud kui teadmise: alkohol on ikka üks väga hea asi!

Eelkõige on vajadus üle riigi kehtestada seaduslik piirang alkoholi kättesaadavusele öisel ajal. Tallinn ja mitmed teised linnad ning vallad (kokku ligi 50 omavalitsust) on seda teed juba läinud. Kuid elu näitab, et ainuüksi kohalike omavalitsuste jõud viinapahega võitlemiseks jääb napiks.

Alkoholiseaduse muutmise seadusega keelataks alkohoolsete jookide jaemüük või muul eesmärgil tarbijale üleandmine, sealhulgas üleandmine kohaleveoteenuse osutamisel, ajavahemikul kella 23.00-st kuni 8.00-ni. Keeldu ei kohaldata jaemüügi suhtes, kui seda teostatakse kohapeal tarbimiseks.

Alkohol on elanike hinnangul liiga kättesaadav. Konjunktuuriinstituudi uuringu „Elanike hinnangud riigi alkoholipoliitikale" järgi võtab ainult neljal protsendil vastanutest elukohale lähimasse viinapoodi minek aega kauem kui pool tundi.

Eesti elanike arvates on kõige suurem probleem liiklussõiduki juhtimine joobeolekus. Seda peab tõsiseks või väga tõsiseks 99% vastanutest. Järgmine tõsine mure on noorte süvenev alkoholism (95% vastanutest).

Inimesed ootavad, et riik karmistaks alkoholipoliitikat. 2006. aastal arvas üle poole küsitlusele vastanutest, et Eesti alkoholipoliitika peaks sisaldama rangeid piiranguid. Seevastu täiesti liberaalset piiranguteta alkoholipoliitikat toetas vaid 3%.

Alkoholi kättesaadavuse uuringud on näidanud, et kui alkohol on vähem kättesaadav, siis vähenevad ka tarbimine ja alkoholist tulenevad probleemid. Kellaajalisi müügipiiranguid on küllaltki odav rakendada ja nendega võib hõlmata suurt osa rahvastikust. Mitmel pool maailmas, kus on alkoholi müügiaega pikendati, kasvas otsekohe liiklusõnnetuste, vigastuste ja vägivallajuhtude arv.

Põllumajandusministeerium on alates 2001. a tellinud Eesti Konjunktuuriinstituudilt lisaks alkoholisektori uuringutele ka elanike hinnangutel põhinevaid alkoholitarbimise ja alkoholipoliitika uuringuid. Igal aastal on uuringus kajastunud ööpäevase alkoholimüügi keelustamine – seda on pooldanud umbes kaks kolmandikku küsitletuist.

Avalikust huvist lähtuvalt alkoholi levi suhtes kehtestatud uued piirangud mõjuvad kahtlemata alkoholi käitlemisega tegelevatele ettevõtjatele. Ei saa ju nad enam öösel vabalt kaubelda alkohoolsete jookidega. Samas avalduvad nn öise müügi keelamise positiivsed mõjud sotsiaalsfääris.

Ma ei näe kavandatavat seadusmuudatust ainuüksi järjekordsete keeldude seadustamisena, vaid just sotsiaalsfääri parandava positiivse suunamuutusena. Ükskõik kuhu vaatame, ikka on näha, et kus õnnetused ja vägivald, seal on tavaliselt põhipõhjuseks alkoholipruukimine. Pole vaja ainult rääkida, et meil on palju roolijoodikuid, ei aita ka nende nimede pidev ülekordamine meedias. On vaja karmistada seadust – nad roolist kõrvaldada ja vähendada joovastavate jookide kättesaadavust!

Pole vaja ka kogu aeg kurta, et noored tarbivad palju alkoholi. Neile tuleb pakkuda tegevusi, mis neid huvitavad ja kus nad saavad oma energia välja elada ilma alkoholita. Sport, kultuur, malevad, töövõimalused, haridus, huviringid – kõik see tuleb lastele ja noortele teha soodsaks ja kättesaadavaks.

Alkohol on ka peamisi süüdlasi perede lahkuminekus ja perevägivallas, samuti laste eemaldumises perekonnast ja kaldumises kuritegelikule teele. Alkoholi kättesaadavuse vähendamine on kahtlemata tugev perepoliitiline meede.
Kui Eesti ei hakka alkoholimüüki ja -reklaami otsustavalt piirama, siis tundub mulle, et meie ühiskond ongi huvitatud eestlaste surnuksjootmisest ja pealekasvavates noortes nähakse vaid tulevasi vägijoogitarbijaid. Aga elu on ju palju ilusam ja võimalusterohkem.


KESKMÕTE:
Kui Eesti ei hakka alkoholi piirama, tundub mulle, et meie ühiskond ongi huvitatud eestlaste surnuksjootmisest.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (167)