![]() Keskerakonna II maaelukonverentsi AVALDUS10. märts 2010Kõigis Eesti maakondades läbi viidud sotsioloogiline küsitlus tõestab, et Vabariigi Valitsus on oma kohustusi ja ülesandeid maapiirkondades järjest vähendanud. Aastail 2005-2009 on riiki esindavate ja riigi poolt hallatavate objektide arv kohalikul tasandil pidevalt vähenenud, samal ajal kui kohalike omavalitsuste eelarvest finantseeritavate objektide arv on püsinud endine. Kohalik omavalitsus on veel viimane kants, kes tegutseb riigimehelikult, ning seda parempoolse keskvalitsuse kiuste. Praeguse Vabariigi Valitsuse töö tagajärjel on suletud postkontoreid ja apteeke. Inimeste heaolu on vähendatud, turvatunnet kärbitud, regionaalseid ebavõrdsusi suurendatud. Kogu maaettevõtluse ja maaelu lootused on Vabariigi Valitsus rajanud Euroopa Liidu abirahadele. Siseriiklik võimekus ja tahe on puudulikud ning Eesti maatootjad on asetatud ebavõrdsesse konkurentsi. Reformierakondlik valitsus ei suuda lahendada isegi erikütuse kasutamise küsimust, et seda kasutavatele põllumeestele tagataks soodusrežiim, mis osaliseltki kataks top-up kaotusega seotud kulutusi, samuti ebavõrdsust otsetoetuste alal teiste liikmesriikidega võrreldes. 2010. aasta eelarves ette nähtud erikütuse aktsiisikompensatsioon 20 miljonit krooni (mis lisati vähendatud top-up'ile) on vaid raha ühest taskust teise tõstmine, sest täiendavaid otsetoetusi vähendati 271 miljoni krooni võrra. Eesti valitsusel pole huvi Eesti külaelu hoida ja maaettevõtlust soodustada - täielikult puudub riigijuhtide tasandil strateegiline mõtlemine, kuidas väiksemates kohtades luua töökohti, kuidas pakkuda kaugtöövõimalusi, kuidas soodustada väikeettevõtlust ja kuidas maksta toetusi. Teenustevõrgu kärpimist õigustatakse inimeste lahkumisega maapiirkondadest, aga see kõik tuleneb tööhõivega mitte tegelemisest. Keskvalitsus otsib libapõhjendusi, et tavainimeste arvel pääseda kriisist. Keskerakond peab just tänases olukorras äärmiselt vajalikuks teenustevõrgu säilitamist ja taastamist vähemalt 2005. aasta tasemel. Postkontorid, maa-apteegid ja väikekauplused säilitavad olulist osa maapiirkondade tööhõivest, ning riik peab siinkohal neid abistama riiklike tugimeetmetega. Lisaks avalike teenuste taastamisele peab Keskerakond äärmiselt vajalikuks ühistuliste ettevõtlusvormide eelisarendamist maapiirkondades. Ühistulise ettevõtluse soodustamine suurendab maaelu sotsiaalsust ja laiendab omanikeringi. Ühistu eesmärk on pakkuda oma liikmetele võimalikult soodsaid teenuseid ja teenida stabiilset kasumit. Ühistuline ettevõtlus liidab inimesi rohkem kui ükski teine ettevõtlusvorm. Seega peab ühistuline ettevõtlus olema Eesti riigijuhtide prioriteet. Keskerakond loeb äärmiselt vajalikuks ühistulise liikumise edendamist riikliku programmi abil. Põhjamaades saavad ühistud nüüd iseseisvalt hakkama, sest aastakümneid tagasi, kui ühistulisus otsis endale Soomes ja Rootsis väljundit, oli riigi abi märkimisväärselt suur. Eesti maatootjatele rahvusvahelisel tasandil konkurentsivõime hoidmine eeldab võrreldes Euroopa liikmesriikidega võrdseid otsetoetusi. Seoses eeltooduga algatab Keskerakond maarahva kongressi kokkukutsumise 2010. aastal.
Väike-Maarja, 6. märts 2010
Viimati muudetud: 10.03.2010
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |