Põlisrahvaste kaitse poliitika ausse!

Tõnis Siim,      16. veebruar 2005


2. veebruari setode meeleavaldus Tartus paistis silma rahva ja loosungite rohkusega. Plakatitelt võis lugeda tekste: "Põlisrahvaste kaitse poliitika ausse!", "Vladivostokini laienev EL ei vaja alandavaid piirilepinguid, vaid meetmeid ohustatud rahvaste säilitamiseks nende põlistel asualadel!", "Täna Petserimaa ja Eesti-Ingeri! Homme Saare- ja Hiiumaa? Häbi äraandjatele!", "Uus piirileping = euro-ENSV" ...
Kuigi nimetatud loosungite paikapidavuses on raske kahelda, tuleks nendest vähemalt ühte käsitleda tingimuslikult. Kui praegu saame rääkida piirideta liitriigist, mis ulatub Atlandi ookeanist Narva jõeni, siis lääne ühiskonna järgmiseks suureks unistuseks on piiride kaotamine kuni Vaikse ookeanini. Selle unistuse täideviimist võib aga takistada Venemaa majanduslik nõrkus ja demograafiline allakäik ühelt ja Hiina ning teiste Aasia riikide mõjujõu kiire kasv teiselt poolt. Seetõttu võib sageli kuulda prognoose, mis ütlevad, et Venemaa on sunnitud kaugemas tulevikus loobuma suurtest aladest teisel pool Uurali mägesid.
Arvatakse, et Venemaa Aasia osa säilitamine lääne ühiskonnale oleks heal juhul võimalik ainult Venemaa, USA ja ELi ühiste suurte jõupingutuste tulemusena. Eesti NATO ja ELi liikmena saab nüüd märksa tõhusamalt aidata Venemaad tulevikuhädades ja panustada unistuse täitumisele liidust, mis ulatuks ookeanist ookeanini.
Mis puutub loosungisse "Täna Petserimaa ja Eesti-Ingeri! Homme Saare- ja Hiiumaa?", siis ei tuleks vist kahelda selles, et 1990. aastate iga hinna eest europaradiisi põgenemise palavikus ei oleks vajaduse korral sama kergelt Saare- ja Hiiumaast loobutud.
Ookeanist ookeanini laiuvas tuleviku ELis muutub ohustatud rahvaste nende põlistel asualadel kaitsmise ja säilitamise küsimus ilmselt veelgi raskemaks. Püüe säilitada väärtuslikke kultuurilisi ja antropoloogilisi diversiteete on rahvusvaheliselt hinnatud hoiak.
Võideldes enda allesjäämise eest, võitlevad setod ühtaegu mulkide, saarlaste, läänlaste ... ja venelaste püsimajäämise eest oma põlistel asualadel.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)