Ajaloohuviline vaidleb ajalookandidaadiga

VIRGE LOSKIT,      06. juuni 2001


23. mai Kesknädalas ilmus ajalookandidaadi ja kauaaegse väliskommentaatori Herbert Vainu kirjutis "Maailmale tähtis Tartu rahu". Minu arvates ajalehe toimetus alavääristab sellega lugejat/tellijat.

Eriti alaväärtuslikuna tunnevad H. Vainut lugedes ennast need, kes elasid ise üle 1939-1940. aasta sündmused. Autor kirjutab: "Tihtipeale hüpatakse Tartu rahust rääkides otse üle Molotov-Ribbentropi paktile. Seda teevad kahjuks isegi ajaloolased, kes väga hästi teavad, mis juhtus vahepeal. Nii luuakse lihtsustatud ja ebaõige pilt, nagu oleks Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel olnud väike valge ingel, keda suured mustad kuradid hakkasid oradega põrgutulel keerutama. Rahvusvaheliste suhete subjektina kandis aga Eesti Vabariik kaasvastutust sündmuste arengu eest, mis viisid Teisele maailmasõjale ja selle käigus Eesti Vabariigi hävimisele."
Ajalookandidaat ei esita ühtki fakti, mis tema seisukohti põhjendaks. Raamatus "Eesti NSV ajalugu" (Tln, 1952, koostajad akadeemikud Gustav Naan ja Joosep Saat) on XII peatükk "Eesti kodanlik-natsionalistliku diktatuuri perioodil (1920-1940)" Selles peatükis Jaan Poska nime ei leia.
Nimetatud ajalooõpikus hüpet Molotovi-Ribbentropi paktile paraku üldse ei ole, see vaikitakse maha. Et "jonnakad Balti riigid" põhjustasid Teise maailmasõja, avastati juba 1980. aastate lõpupoole ETV poliitikasaates "Inimene ja ühiskond" tollase reporteri Mart Siimanni juhtimisel Gabriel Hazaku ja Kaido Jaansoni poolt. Ka neilt ei saanud saate jälgija teada, miks siis Balti riigid ikka sõjasüüdlased olid.
Paneb imestama, et väliskommentaator H. Vainu ei kommenteeri tõsiasja, et Eesti Vabariigi üle 16 000mehelise kaitsejõu tasalülitamiseks algas 17. juuni 1940. a varahommikust alates ligi 96 000 punaarmeelase sissemarss Eesti territooriumile. Vähe üle aasta, alates 7. juulist 1941 tungisid Eestisse N. Liidu paktikaaslase fashistliku Saksamaa sõjaväed ja Punaarmee lahkus Eesti territooriumilt.
Kokkuvõttes okupandid vaid vahetusid ja 1944. a hilissuvel toimus vahetus taas. Vainu järgi oli aga Eesti Vabariik rahvusvaheliste suhete subjekt.
Küsimus on, milleks sellist sõjalist manööverdamist oli vaja ette võtta Eesti Vabariigi territooriumil?
Kauaaegne väliskommentaator Vainu õigustab MRP-d koos salaprotokollidega ja sellest tulenevaid tagajärgi EV-le, kaasa arvatud 1944/45 läbiviidud Vene NFSV ja Eesti NSV piiri revideerimine. Ometi ENSV põhiseadus (võeti vastu 25. augustil 1940) nägi maakondade koosseisus ette ka Petserimaa.
Tundub, et ajalookandidaat lausa vihkab Eesti Vaabariiki, ja selle väljendamiseks jääb tal väärikatest sõnadest vajaka. Nt "Vene-vastane huilgamine jätkub koguni kooliõpikutes. Ühe sellise autor on praegune peaminister".
Vainu tekstis leidub isegi ähvardus ja riikide vahelise vaenu õhutamine. Nt "Venemaal pole mingit majanduslikku, poliitilist ega psühholoogilist põhjendust käituda territoriaalsetes küsimustes Eestiga nagu 1920. aasta veebruaris".
Mulle tundub, et ajalookandidaat Vainu on vist Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega kaotanud oma positsiooni ja privileegid, mis on põhjustanud tema õelutseva sõnavõtu. Kesknädala toimetusel oleks aga soovitav avaldamisele kuuluvate tekstidega eelnevalt täpsemalt tutvuda. Käsitletud Vainu kirjutis sobiks kunagi Sõnumilehes vaimukalt nimetatud rubriiki - erakondlik solgitoru.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)