Tiit Vähi: Vajame jälle Isemajandava Eesti teemat

Vähi sõnul põhineb suur osa meie tegemistest Euroopa Liidu vahenditel. Uute finantseerimistaotluste juures tuleks eelistada neid valdkondi, mis annavad kõige rohkem tulemust, ja suunata juba praegu vahendid Isemajandava Eesti majandusprogrammi väljatöötamiseks.

„Euroopa Liidu abiprogrammide vähenedes tuleks pikemalt ette mõelda, kuidas me saame hakkama siis, kui abiraha enam ei tule," sõnas Vähi, kes tõi positiivseks näiteks Dubaid: kui kunagi sõitsid inimesed sealses kõrbes kaamelitega, siis pärast naftavarude leidmist sõidetakse pilvelõhkujate vahel ringi Ferraridega. Suur osa sealsetest investeeringutest on suunatud turismi ja logistika arendamisse. „Tänu targale investeerimisele sõidavad nad ka pärast naftavarude lõppemist ikka Ferraridega, mitte ei pöördu tagasi kaamelite selga," rääkis Vähi. Ta soovitas ka mitte üle tähtsustada Venemaa ohtu, vaid näha naabris võimalust. Vähi rõhutas, et meile on oluline ümbritsev 300 miljoni tarbijaskonnaga turg ja head suhted Venemaaga. „Rohkem pragmaatikat ja vähem paranoiat!"

Kesknädal toetab ekspeaministri ettepanekut muuta Isemajandava Eesti kontseptsioon akuutseks. Mart Laari ja Andrus Ansipi tegevusest johtuvalt puuduvad Eestil nüüd oma tööstusharud. Euroliitu kuulumise jooksul oleme ränga eurokriisi tagajärjel sisuliselt muutunud purustatud majandusega hüljatud jäätmaaks, samas kui paljukirutud Eesti NSV-s toodeti põhimõtteliselt kõike - tikkudest ja sigarettidest alates ning lõpetades ekskavaatorite ja elektroonikaseadmetega. Nüüd, pärast põllumajanduse põhjalaskmist, tehaste sulgemist ja järelejäänud ettevõtete ja pankade välismaalastele müümist pole eestlastele jäänud enam suurt midagi, mida võiks oma kodumaal endale kuuluvaks nimetada. On vaid liisingud, laenud, võlad, parempoliitikute lubadused ja nende äpardunud täitmine. Tõesti-tõesti, ainult IME võibki veel eestlasi päästa ja nende inimväärikuse taastada.

Jaga |