Põhjendamatult kiirustada ei tohi

HARRI TALIGA,      16. juuni 2004


Eesti Ametiühingute Keskliit korraldas neljapäeval, 3. juunil Tallinnas Stenbocki maja ees piketi. Piketi eesmärk oli anda valitsusele signaal, et soov võtta uus töölepingu seadus (TLS) vastu veel enne Riigikogu suvepuhkust on põhjendamatu. Eelnõus on hetkel rida töötajatele suisa kahjulikke paragrahve. Lisaks pole veel hakatud koostamagi rakendusseadust, ilma milleta ei saa uut TLSi kasutusele võtta. Järgmine meeleavaldus (miiting) toimus teisipäeval, 8. juunil Tallinnas, kuhu olid oodatud kõik vastutustundlikud tööinimesed.

Eesti on noor riik, ka meie tööelu regulatsioon vajab veel tasakaalustamist. Seda olulisem on, et 600 000 töötajat puudutav töölepingu seadus oleks vastuvõtmiseks tasakaalustatud, läbikaalutud ja küps. Selline, mida igapäevaelus oleks võimalik täita ning mille järgi adekvaatselt oma töösuhteid korrastada. Kuigi tänaseks on TLSi üle vaieldud juba seitse aastat, ei ole see piisav argument kiirustamiseks. Eestist on saanud ELi liige, meie majanduskeskkond hakkab tasahilju rahunema, ning meil on võimalus uue olukorra valguses tasakaalukalt läbi kaaluda oma pikkadeks aastateks tehtavad otsused. Kiirustamiseks ei ole seda enam ühtegi loogilist põhjust, et kehtiv TLS viidi 1. maiks kooskõlla eurodirektiividega ning on igati kasutamiskõlblik vähemalt senikaua, kuni uus seadus saab vastu võetud. Ning ka rakenduspõhimõtted kokku lepitud.

Eelnõu puudused
Tavakodanik teab isikliku kogemuse põhjal vägagi hästi, et kui pole tegemist just väga erakordse valdkonna tippspetsialistiga, siis pole töötaja ja tööandja töösuhetes võrdsed partnerid. Paratamatult on töötaja alati nõrgemas positsioonis, sest tema elu sõltub eelkõige sellest, kas tööandja annab talle tööd või mitte. Hirm kaotada töö võib olla nii suur, et inimesed nõustuvad sõna otseses mõttes inimväärikust alandavate töö- või palgatingimustega. Just seetõttu on eriti tähtis, et töölepingu seadus ei annaks tööandjale lisarelva töötaja pahatahtlikuks ärakasutamiseks. Praegu Riigikogu laual olev eelnõu seda aga suurel määral võimaldab. Näiteks tööandjale, kes kohtleb töötajat ebaväärikalt või rikub oluliselt töösuhteid reguleerivaid seadusi, ei nähta mingeid sanktsioone ning puuduvad karistused tööandjale, kes lihtsalt lepingut rikub.
Samas suurendatakse märgatavalt töötajate kohustusi ja vastutust. Töökohustuste rikkumise eest nähakse töötajale ette topeltkaristus, andes tööandjale võimaluse nõuda temalt lisaks kahju hüvitamisele sisse leppetrahvi. Ja nagu sellest oleks veel vähe, soovib valitsus eelnõuga töötajatele peale sundida "ringkäenduse" - kohustuse maksta kinni puudujääk ka juhul, kui pole tõestatud konkreetse töötaja süü kahju tekkimisel. Milleni selline lühinägelikkus võib viia, ei vaja just suurt fantaasiat - alustades "käegalöömismentaliteedist" töötajate hulgas (kui ma nagunii pean teiste patud kinni maksma, eks siis võtan kah!) kuni võimaluseni, et tööandja püüab kogu ettevõtlusriski tööandja õlgadele veeretada.

Ebaõiglane seadus midagi head kaasa tuua ei saa
Kui töötajate seisund muutub seaduse tõttu väljakannatamatuks, mõistavad inimesed üsna kiiresti, et neil pole kaotada midagi peale ahelate. Tagasilöök tuleb seda valusam, mida jõhkrama surve alla töötajad satuvad. Raske on uskuda, et seaduse autorid on pimedusega löödud ega mõista seda lihtsat tõde: ainult tasakaal töösuhetes tagab Eesti ühiskonna stabiilse arengu ja rahva elatustaseme tõusu. On hädavajalik, et töölepingu seadus kaitseks töötaja kui tööturu nõrgema osapoole huve. Seda ametiühingud taotlevadki. Otsitud süüdistused, nagu sekkuksid ametiühingud poliitikasse, on täiesti alusetud, sest ametiühingud pole valinud seda aega, et töölepingu seaduse arutelu parlamendis toimuks enne Europarlamendi valimisi. Nagu öeldud, on ametiühingu tegevuse eesmärk kaitsta vaid töötajate õigusi ja huve. Seetõttu peaks olema enesestmõistetav ametiühingu kompromissitu võitlus selle nimel, et sadade tuhandete tööinimeste igapäevaelu mõjutav seadus saaks võimalikult hea ja kvaliteetne. Ja ametiühingud peavad oma võitlust sõltumata sellest, kas parasjagu on valimiste-eelne või -järgne aeg. Hetkel on TLSi eelnõu selgelt tasakaalust väljas ning seepärast seda kiirustades vastu võtta oleks kuritegu kogu eesti rahva suhtes.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)