Valitsus kui suur Peeter, omavalitsus kui väike Peeter

JÜRI LANDBERG,      23. jaanuar 2008


Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas arvas Riigikogu infotunnis, et omavalitsustel on edukaks toimiseks raha piisavalt. Ilmselt pole ministril ettekujutust, kui palju tuleb omavalitsustel tõusvatele õpetajate palkadele omast taskust juurde lisada.

Iga tõstetud palgaprotsent tähendab ligi 28 miljoni lisakrooni leidmist. Kui valitsus lubas õpetajate palka tõsta 20%, tähendab see keskmiselt 17% kasvu. 30-protsendise palgatõusuni jõudmiseks vajavad omavalitsused juurde üle 360 miljoni lisakrooni, mida pole kusagilt võtta. Lasteaiapedagoogide palkade tõstmine nõuab täiendavalt ligi 200 miljonit krooni. Lisaks peavad omavalitsused katma omaosalusena 150 miljonit krooni investeeringuna tingimuste parandamiseks lasteaedades.

Sellele statistikale tuginedes võib omavalitsuste tegelikuks rahavajaduseks hinnata üle 700 miljoni krooni.

Haridusvaldkonna eest hoolitsemise kõrval tuleb omavalitsustel täita ka teisi seadusega kehtestatud kohustusi, näiteks teede ja tänavate korrashoid, elanikele sotsiaalsete tagatiste kindlustamine, hoolekandeasutuste ja spordikomplekside majandamine jne.

Valitsuspoliitikud pole eriti vastutustundlikud, jagades katteta lubadusi suurenevatest palkadest ajal, mil omavalitsuste liikmed nuputavad, kuidas neid lubadusi vähegi reaalsusega vastavusse viia.

Võõras rahakotis sobramise asemel peaks riik eraldama omavalitsustele raha, et väljakäidud veksleid ise lunastada.

Tänast olukorda Eestis valitsuse ja omavalitsuste suhetest võiks illustreerida looga suurest ja väikesest Peetrist, kus arusaamad moonakottide kasutamisest pole adekvaatsed.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)