Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Postimees ei avaldanud dr Uibu kaastööd, autor pöördus õiguskantsleri poole

12. detsember 2012

Detsembri alguses pöördus rahvastiku tervise uurija ja Toompea Haridusseminari liige onkoloog Jaak Uibu õiguskantsler Indrek Tederi poole - seoses ajalehe Postimees toimetuse keeldumisega avaldada tema kaastööd demograafilise kriisi tekkimisest Eestis üheksakümnendatel aastatel.
 


Toompea Haridusseminar on alates asutamisest 1996. a. käsitlenud rahvastiku tervise ja demograafilise olukorra küsimusi, kirjutab dr Uibu. Seminari tegevus on kaasa aidanud Eesti demograafilise olukorra tutvustamisele Riigikogus, rahvastikupoliitiliste seisukohtade väljatöötamisele aastail 1998-2003 ning koostöös valitsusinstitutsioonidega „Eestluse elujõu kongressi" ellukutsumisele 1999. aastal.


Uibu meenutab Tederile riigimehe ja poliitiku J.-J. Rousseau üle aegade ulatunud juhtmõtteid teemal, mis on riikliku ühenduse eesmärk, ja, tsiteerides klassikut, vastab sellele küsimusele: „Tema liikmete kaitstus ja hüvang. Ja mis viitab kõige kindlamini nende kaitstusele ja hüvangule? Eks ikka rahvaarv ja iive... Halvim valitsus on see, mille alluvuses rahvas väheneb ja välja sureb. Kui maa kogu välisest hiilgusest hoolimata rahvast tühjeneb, siis ei saa tõsi olla, et kõik läheb hästi."


Uibu tsiteerib oma kirjas ka Riigikohtu esimeest Märt Raski, kes avaldas "Riigikogu Toimetistes 2007" artikli "Tänu põhiseadusele", milles kirjutab: "Õigussüsteemi loomine ei tähenda põhiseaduse mõttes mitte saja seaduse vastuvõtmist, vaid põhiseadusega kooskõlas oleva terviksüsteemi loomist, mis oleks rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele ning mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Põhiseaduse preambulis sõnastatud riigi põhieesmärk oli ja jääb ülimaks õigusloomekäsuks."


Nende sõnadega sillutas Rask teed pöördumisele õiguskantsleri poole, tunnistab Uibu, kelle kinnitusel oli asjade käik järgmine: 23. oktoobril saatis ta kodanikukohustusest lähtuvalt Postimehele avaldamiseks kaastöö "Veretu laulva revolutsiooni järgsed inimkaotused Mart Laari esimese valitsuse ajal", et üleriigilise ajalehe kaudu motiveerida haridus- ja võimuinstitutsioone suurendama oma panust demograafilisest kriisist ülesaamisel. Samuti lootis autor kaastöö avaldamisega kaasata kommentaaride abil rahva kollektiivset intellekti.


Postimehe toimetusest aga mingit tagasisidet ei antud. Autor saatis kaastöö valvetoimetajale uuesti 29. oktoobril. Loo edasist käiku ja avaldamisest keeldumise ebakorrektset vormi kirjeldas Uibu seejärel ajalehes Raplamaa Sõnumid avaldatud artiklis "Jaan Tõnisson Postimehest vallandatud".


Pöördumisega palub Uibu õiguskantslerilt seisukohta: kas Postimehe toimetuse tegevus kaastöö "Veretu laulva revolutsiooni järgsed inimkaotused Mart Laari esimese valitsuse ajal" avaldamisest keeldumisel ja selles sisalduva info blokeerimisel vastab põhiseaduse sätetele ja vaimule?


Toimetuselt: Jaak Uibu kirjutis "Mart Laari esimese valitsuse inimkaotused" ilmus Kesknädalas 31. oktoobril ja artikkel "Jaan Tõnisson Postimehest vallandatud" Kesknädalas 21. novembril.

 

 



Viimati muudetud: 12.12.2012
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail