TORM MEEDIAS:

 Rein Toomla

Popp laulja ei pruugi saada popiks poliitikuks

Toomla hinnangul võib konkreetselt laulja Tõnu Trubetsky liitumises Keskerakonnaga näha erakonna soovi muuta oma palet noortele sobivamaks. „Keskerakonnal hakkas välja kujunema kuvand, et eks ta üks selline vanemaealistest ja pensionäridest toetajatega erakond ole," märkis ta. Samas on tuntud noorte liitumisel erakonnaga politoloogi hinnangul ka teine külg - noored leiavad, et Keskerakond tegeleb nende jaoks oluliste asjadega. Keskerakonnaga on liitunud näiteks kergejõustiklane Ksenija Balta, laulja Mikk Saar, Vanilla Ninja's tuntuks saanud Katrin Siska.

„Tuleb arvestada, et nad on läbi mõelnud, et see ei ole nende jaoks uisapäisa tehtud otsus. Nende jaoks Keskerakond või vähemalt osa sellest tegeleb asjadega, mis on nende jaoks olulised."

Delfi 6. august

Juku-Kalle Raid

Hea sõber Tõnu Trubetsky...

Kultuuriinimeste liitumine Eesti konkurentsitult kõige populistlikuma erakonnaga on vähemalt minu jaoks ohu, unustamise ja käegalöömise märk. Kõva käe ja ühe juhi ihalus peaks olema küll kõige viimane asi, mida üks intelligentne inimene endale lubada võiks. Enese mahamüüjaid (tarku, kuid sealjuures kahjuks naiivseid inimesi) oleme läbi aegade näinud, hästi pole see kunagi lõppenud.

Hea Tõnu, vana sõber!

Mõtle hoolega, kas see, mida sa ühes populismipesas teha saad, kaalub üles sinu vaba inimese kuvandi ning julgustava mõju - näiteks sinust 30 aastat noorematele inimestele, kes juba kevadel esmakordselt valima lähevad? Kas sa mõtlesid oma sammu läbi? Sest vaata - Vennaskond ja kogu sinuga seonduv pole enam ammu vaid sinu oma asi. See on sinust lahti kasvanud ja elab oma elu.

Eesti Ekspress 6. august

Linnar Priimägi

Trubetsky juhtum - psühhoterrori õppetund

Tõnu Trubetsky vastane kampaania tipneb külahullu pendlikõigutaja õudusjutuga, et nüüd läks hinnatud laulja „musta energia sisse".

Ega teisedki manajad (Korstnapühkija, Juku-Kalle Raid, Ivo Rull) sisuliselt muud ütle - kõik ju teada veeliksid. Aga see juhtum läheb eesti propaganda ajalukku kui psühhoterrori musternäide. Väga huvitav, väga väärtuslik materjal!

Delfi 16. august

Eesti Päevaleht

Püha Tõnu neetimine

 Kilplased on meie kultuuriruumis tagasi. Parima tõestuse selle kohta saab, kui õhtul keerata telekas lahti ning vaadata mõnda otsesaadet, kus üks või teine poliitik oma suu lahti teeb. Nii juhtus ka ühtäkki esmaspäeval (14. septembril - Kn toim.) komöödiasaateks muutunud „Ringvaates". Selle saate täheks sai Tõnu Trubetsky (nime pole muudetud), kes lihtsalt tegi nalja. Ja nalja ei teinud mitte ainult see, mida ta rääkis, vaid naljakas oli kõik see kokku, mis tema esinemise numbris juhtus. Isegi saatejuht unustas oma rolli ja muutus etenduse vaatlejaks. Kehval laulukuul on Tõnul suur potentsiaal teenida leiba ka sellega, et läheb lavale ja lihtsalt üritab rääkida. See, et tal see välja ei tule, on osa naljanumbrist.

15. september

Mart Ummelas:

Veel tänaseni arvasin, et Eesti Päevaleht käsitleb Ringvaate saates juhtunut vähemasti elementaarse erapooletusega, kuid kahjuks pean pettuma. Saatelõik Tõnu Trubetsky osalusega oli ju selgelt provotseeriv, sest kohale kutsutud Juku-Kalle Raid esindas selgelt angažeeritud poliitilist seltskonda, kelle ainsaks eesmärgiks oli meie armastatud muusiku moraalne mõrv. (Selle eest, et ta valis istuvast valitsusest erineva poole!) Parimates KGB traditsioonides valminud särgiga vehklemine, alatute ja manipuleerivate väidete esitamine ja kogu muu J-K Raidi käitumine nii Propelleri üritusel kui otse-eetris ei jätnud enam vähimatki kahtlust selles, kelle huvides ta tegutseb. Jääb vaid loota, et tegu on vaid räpase päevapoliitikaga, mitte riiklikult tellitud kampaaniaga.

Olin ise 1980. aasta sündmuste keskmes ja sain aastateks külge dissidendi maine. Kas nüüd kordub kõik seesama Tõnu Trubetsky puhul, kes tegi ometi kord ausa ja perspektiivse valiku!? Ainult et ühiskond tema ümber on ilmselt väärastunud.

EPL netikommentaar, 15. september

Tarmo Kruusimäe (Kojamees)

Mõtiskleme Trubetskyst ja parteistumisest

Olen juba nn. „vana" erakonna liige - aastast 1992. Liitusin siis ERSP-ga koos Merca ja Kohtla-Järve anarhist Uuno Lauriga. Meid võib selles mõttes nimetada iseseisvuse toetajateks, kes noorele ühiskonnale toeks tormasid. Arvan, et on küll vahe, kellega sa liitud. Kui olime punkarid, võitlesime nõukogude süsteemi vastu. Kui inimene, kes peab ennast punkariks, liitub autoritaarse parteiga, mis teeb koostööd „Ühtse Venemaaga", siis ta nimi on lihtsalt reetur. Need huvid, mida see partei esindab, ei ole omariiklust toetavad. Aga ma ei imesta Tõnu teguviisi üle, sest see on vaid üks seik pikas jadas. Ta on kiitnud ka Bäckmani raamatut „Pronssisoturi" ja küüditamist. Aga siiski oleks olnud arusaadavam, kui ta oleks liitunud vasakparteiga, nišiparteiga.

Eesti Ekspress 16. september

Kultuurikriitik Anders Härm

Trubetsky ja purunenud fantaasiad

Kusagil Trubetsky mõtlemises peab aga olema ka mingi kognitiivne dissonants, kusagil on ta teinud vea, sest Keskerakond ei kehasta peaaegu üldse neid väärtusi, mida Trubetsky on terve oma elu kehastanud.

EPL 20. september

Keskerakonna noortekogu peasekretär Jaanus Riibe

Vaata ette, punk on tulekul!

Punkliikumine võitleb viletsuse, sõja, ebaõigluse ja ebavõrdsuse kasvu vastu ühiskonnas, sõnavabaduse ja õiguse eest oma arvamusele. Paraku on needsamad teemad tänase Eesti jaoks vägagi aktuaalsed. Valitsuse ajupesu tulemusena on valdavaks muutunud mõtteviis, et Eestil peab olema üks, ametlik, valitsuse sõnastatud ja võimude poolt kinnitatud lähenemine kõigile Eesti probleemidele. Et valitsuse arvamus ongi „Eesti asi" ja kõik, kes ei nõustu valitsusega, on Eesti vastu.

Eestil on veel mõnda maad minna, enne kui harjume ära sellega, et pluralism ja erinevad vaated on normaalne ja iseenesestmõistetav osa demokraatlikust poliitilisest protsessist. Tõnu Trubetsky liitumine Keskerakonnaga on selle viimane ja eredaim näide, mis jõudis selleni, et debati ühele osapoolele tuli meelde tuletada, et tagakiusamine poliitiliste vaadete pärast on seadusega karistatav.

Delfi 22. september

Pärnu abiturient Gert Siniloo

Miks kloppida Trubetskyt?

On täiesti selge, et kui mõni loomeinimene end mingi poliitilise jõuga seob, vallandab see inimestes alati teatud reakatsiooni. Tihti arvatakse, et kindlasti on parteisse astutud mingi hüve saamise eesamärgil. Ühesõnaga, avalikkus mõistab värske parteilase hukka juba enne, kui too pole end poliitikas tõestadagi jõudnud, mis on tegelikult väga kurb. Nii süvenebki ühiskonnas arusaam, et igaüks peab oma liistude juurde jääma ja avalike asjade koha pealt suu kinni hoidma. Poliitikasse siirdumine ei pruugi alati tähendada pelgalt omakasu nimel tegutsemist. Paljud inimesed paistavad arvavat, et Keskerakond ongi üks suur pättide ja tõbraste kamp, otsekui teistes erakondades pesitseksid vaid üdini ausad ja head inimesed. Vale puha! Ma olen täiesti veendunud selles, et sama palju, kui on omakasu silmas pidavaid ja häbematuid tüüpe Keskerakonnas, on neid ka igas teises parteis.

Pean ennast üldse poliitiliselt sõltumatuks inimeseks, aga mul on lihtsalt väga imelik vaadata, kuidas järjepidevalt püütakse ühte erakonda auti mängida ja selle juures julgetakse veel teha nägu, nagu head poisid oleksid igal pool mujal.

EPL 22. september

Jaga |