Aeg ümber mõtestada Baltikumi „ime“

Sillamäel asuva Majanduse ja Juhtimise Instituudi (ECOMEN) rektor Hanon Barabaner ütles intervjuus Vene ajakirja Ekspert Severo-Zapad Tallinna korrespondendile, et viis, kuidas toime tulla Eestit tabanud 1990ndate algust meenutavate majandusraskustega, oleks pikaajalise arengustrateegia loomine. Tuntud majandusteadlase Barabaneri arvates sunnib viimasel kümnel aastal toimunud majanduskasvu aeglustumine ja laenubuumi pidurdumine ümber mõtestama Baltikumi „majandusimet”. Juba praegu on selge, et Baltimaade „Euroopa õnne” suunas tehtud kiire hüpe on läbikukkunud, ka euro kasutuselevõtt lükkub määramata ajaks edasi, ütles ta.

Barabaneri sõnul on Eesti majanduslangust loomulikult mõjutanud üleüldine halb seis maailmamajanduses – energiakandjate ja toiduressursside hinnatõus, aga on ka kaks Eesti oma faktorit. Esiteks ülemäära suur majanduse politiseerimine, mis on teravdanud niigi keerulisi suhteid Venemaaga, väljendudes eelkõige transiidiäris. Teiseks süsteemse, põhjalikult läbimõeldud riigi majanduse arengustrateegia puudumine.

Balti riikide iseseisvuse algusaastate majandusliku edu baasile oli alus pandud veel nõukogude ajal. Baltikum oli alati omamoodi Nõukogude Liidu läände suunatud vitriiniks. Siia saabus ühe elaniku kohta palju rohkem ressursse kui teistesse liiduvabariikidesse. See oli ka Moskvale kasulik, kuna siin oli alati suurem tootlikkus ja töökultuur, mille tõttu Eesti ja naabrid said rohkem privileege, sealhulgas ka majanduslikke. Sellest ka liidu kõrgeim elatustase, selgitab professor.

Eesti viis endistest liiduvabariikidest 1992. aasta suvel esimesena läbi rahareformi ja alustas erastamist, kuid seejärel aeglustus reformide tempo järsult. Nüüdseks on 2000. aastate 8–10protsendiline majanduskasv asendunud 0,1protsendisega 2008. aasta esimesel poolaastal.

Jaga |