Õpilasmalev annab noortele tööd

Sest kuskohast võtta see tavapäraselt nõutav 3-5aastane töökogemus, eriti veel tänapäeval, mil statistika kohaselt moodustab töötute hulk 10% tööealisest elanikkonnast, - kui tööd ja leiba pole nendelgi, kes oma valdkonnas kogenud spetsialistid. Noorte hulgas küündib töötuse määr 40 protsendini. Täpselt nõnda nagu on Eestis töötus protsentuaalselt üks Euroopa Liidu kõrgemaid, nii on seda ka noorte töötus, olles tegelikult seda olnud juba siis, kui riigi majanduslik olukord oli tunduvalt paremal järjel. Põhjusi on mitmeid, alates riigi ebakompetentsetest kõrgharidustellimustest, mille tagajärjel koolitati ja kohati endiselt tänagi koolitatakse riigieelarve kulul välja spetsialiste, kelle järele tööturul tegelikku nõudlust ei ole, samas kui vaeslapse ossa on jäänud kutseharidus, mille jalgealust on hariduspoliitikud õõnestanud just ebakohase asjaajamise ja hoolimatu planeerimisega.

Suuri probleeme on aga ka tingimuste loomisega noorele tööotsijale - kui suvekuudel mõnel veel läheb õnneks pääseda ajalehepoisiks või ettekandjaametit pidama, siis aastaringset püsivat tööd õnnestub äsja keskhariduse omandanul leida harva. Palju parem pole olukord ka noore ülikoolilõpetaja jaoks. Loomulikult võib vaielda, kas keskharidusega noor peaks üleüldse tööturule sisenema, andmata endale aru, et paljude jaoks puudub valik, - kui perekonna finantsvõimekus ei luba noorel edasi õppima asuda, tuleb minna tööle. Mida aga tihtipeale pole, see on töökoht...

Olen tänu oma eluvaldkonna valikule ja tegevusele Tallinna Õpilasmaleva taasloomisel hakanud iga aastaga järjest paremini aru saama, kui valikuliselt meil noortele panustatakse. Ma ei pea silmas vaid raha, aga ka usaldust, moraalset toetust, vastutuse jagamist. Jah, sõnades ollakse selleks valmis, kuid reaalseid tegusid järgneb haruharva. Kui räägime sellest, et noored on meie tulevik, siis,  uskuge mind, nende noorte tulevik kujuneb  palju tumedamaks.

Kui arvestada, et meie tööealine elanikkond väheneb poolsajandi lõikes erinevatel andmetel isegi kuni 100 000 inimese võrra, miks siis ei võiks neid noori juba täna rohkem usaldada, anda neile tööd ja anda neile vastutust - needsamad inimesed peavad oma turjal hakkama kandma tunduvalt raskemat finantskoormat teenindamaks pensionikassat ja riigieelarvet.

Õpilasmalevas oleme seda igal suvel omal väiksel moel teinud, andes kasvõi seeläbi põgusa töökogemuse, võimaluse saada aimu, mida töövastutus endast üldse kujutab, sest nii mõnegi jaoks on see üldse päris esmane kokkupuude töö kui sellisega.

Minu konkreetne plaan oleks suunatud noorte konkurentsieelistele: vabastame suvevaheajal malevas töötavale ning ka hooajatöödel osalevale noorele tööandja poolt makstava töötasu sotsiaalmaksuga maksustamisest.

Laseme noorel kogeda seda, mis tähendab töölkäimise distsipliin, ning julgustame ettevõtjaid veelgi enam panustama meie oma noortesse.

Vaadates tänast Eestit ning seda, mis toimub noorte tööhõives, tuleb ainult sõrmi ristis hoida ja loota, et õpilasmalevas tehtud töö ei jää nende jaoks üle aastate viimaseks töökogemuseks.

Astugem kasvõi ühe konkreetse sammu olukorra parandamise suunas!

TIIT TERIK, SA Õpilasmalev nõukogu esimees

Jaga |