Eesti paneb välisinvestoreid õlgu kehitama

Kahtlemata võib mõnda välisinvestorit häirida mõni erastamisest või poliitikutest tulenev probleem.  Mõne teise investori jaoks on jälle probleemiks meie majanduskeskkonna ebastabiilsus. Kolmandat häirib aga Eesti väiksus ja tööjõu liigkõrge hind. Neljandal on mingi täiesti muud liiki probleem.

Poolal ja Venemaal hea maine

Ida-Euroopat vaadates on näiteks Poola majanduskeskkonnal väga hea maine. Poola on väga palju saavutanud oma sisulise majanduse ülesehitamisel, seda riiki ei kutsuta ilmaasjata Euroopa Hiinaks.  Poolat nähakse viie või kümne aasta perspektiivis Euroopa ühe majanduskeskusena.  Investeeringuid tuleb Poolasse üha juurde ning erinevus Poola ja teiste Ida-Euroopa riikide vahel üha kasvab.

Venemaal on samuti hea maine. Seda riiki peetakse väga atraktiivseks ja kasumlikuks majanduskeskkonnaks.Venemaal on palju riske, kuid kui nendest suudetakse mööda minna, siis võib seal teha head äri ja teenida palju kasumit. See meeldib investoritele, ja toimetulekut Venemaal vaadatakse kui tõsist ärilist saavutust.

Eestil midagi Poola või Venemaaga võrreldavat pakkuda ei ole. Siin elades ja iga päev meie ümber räägitavat jälgides võib kohati tunduda, et oleme varsti muutumas maailma keskpunktiks.  Öeldakse, et oleme Skandinaavia tiiger, et varsti kuulume Euroopa viie kõige rikkama riigi hulka, et muutume regionaalseks finantskeskuseks, et meie majandust hakkab edasi viima innovatsioon, et välismaised firmad tahaksid kõik oma üksusi siia paigutada, ja palju muud selletaolist.

Need kõik on väga head loosungid ja unistused, kuid kahjuks on praktilisest reaalsusest väga kaugel.  Selliseid kõrgeid sihte saavutada ei suudeta, kuid tagasihoidlikumate kavadega ka ei lepita. Kõik, mis Eestil senimaani ette on näidata, on võlguelamine ja meeletu tarbimine võõra raha arvel. Üheltpoolt, väga enesekeskne maailmavaade, teiseltpoolt - ainult teiste raha kulutamisel põhinev majandusmudel pole välisinvestoritele mõistetav ja selle eest ei pälvita kõrget hinnangut.

Ega Eestil ole ka mingit musta või otseselt väga negatiivset mainet. Pigem on selline neutraalne kuvand, mis paneb õlgu kehitama: väike riik, alles õpib, ehk suudab tulevikus midagi teha... 

Riik võtku Tallinnast eeskuju

Tänases maailmamajanduses peab aga riigil olema väga terav sõnum, isegi kui keegi pisut kritiseerib. Lihtsalt neutraalse, kedagi mitte huvitava ja ükskõiksust tekitava mainega on raske endale rahvusvahelist positsiooni saavutada ja raha teenida.

See, et Eesti saab endale euroraha, on kahtlemata oluline märk. Samas ainult euro meid ei päästa.  Kreekas on ju euro, kuid ometi on riik raskes olukorras ja januneb investeeringute järele, kuid ainult euroraha fakt ei paista neid selles aitavat.  Samuti ei ole euro kui raha aidanud jalule Hispaaniat ega päästnud Portugali tagasilöökide eest.

Seega ei maksaks meil olla seisukohal, et kui euro käibima hakkab, siis üksnes see fakt on piisav, et välisinvestorid meile tormi jookseks. Välisinvestorid vaatavad ikka tervikpilti, millest käibiv raha on vaid üks osa. Hea maine on oluline, ja see aitaks Eestit väga palju edasi. Selle saamiseks tuleb aga vaeva näha.

Heaks näiteks, kuidas piirkonna mainet tõsta, on Tallinn. Pealinn astub pidevalt samme, küll väiksemaid, küll suuremaid, mis nii Tallinna kui ka seeläbi Eestit üha eredamalt maailmakaardile joonistavad. Viimased aastad on oluliselt tõstnud Tallinna tuntust Aasias, Euroopas ja ka mujal maailmas. Kui Tallinna meetodeid saaks rakendada kogu Eesti riigis, siis võiksime küll tulevikku vaadata turvaliselt ja oma maine üle muretsemata.

JAAN ÕMBLUS, ettevõtja

[esiletõste]   Investorid vaatavad tervikpilti, milles käibiv raha on vaid üks osa.

Jaga |