![]() Avalik kiri USA saatkonnale TallinnasLembit Täheke, 09. aprill 2003USA peab viivitamatult lõpetama sõja Iraagis, sest liiga palju eraisikuid saab surma ja haavata. See on USA poolne genotsiid, sest kõikjal on rahvas sõja vastu. USA-l on ainult Iraagi naftat vaja. Nõuame sõja lõpetamist Iraagis. Selle allkirjade kogumise algatasin omal initsiatiivil. Olen Isamaaliidu lihtliige alates 21. oktoobrist 1991. a. Olen olnud kahe rinde vahel. See oli 8. juulil 1941. a Pärnu linnast 36 km kaugusel Tõitoja jõe lähistel, kus toimus tõeline lahing valgete ja punaste vahel. Läksime emaga sõjapakku tema sõbranna juurde, kelle mees oli Tõitojal metsavahiks. Nägin oma silmaga, kuidas valged lasid maha ema sõbranna, tema metsavahist mehe ja sõbranna isa 25 meetri kaugusel majast. Meie emaga jäime ellu tänu ühele taluperemehele Kanakülast, kelle nimi oli Ilves. Ta tundis minu ema ära, kes oli kuni 1934. aastani selles suurtalus teenijaks olnud. Ema juttu järgi ei olnud nad punased. Nähtavasti oli metsavahiamet raskete killast. Ka eelmise vabariigi ajal oli salakütte ja metsavargaid. Nüüd ju Mart Laari ja Siim Kallase valitsus pooldab vargaid. Nad elavad nagu sanatooriumis. Eesti Vabariigis on vangidel parem elu kui pensionäridel. Pätsi valitsuse ajal pandi vangid tööle. Nad rajasid uusi asundusi Peressaare ja Sonda-Mustvee vahel. Olen üle elanud kolm pommirünnakut - 1941. a suvel Pärnus, mille sooritasid punalendurid ja veel Tõitojal 8. juuli hommikul, kui võimas Saksa regulaarvägi Pärnu poole suundus. Lahing toimus nelja autotäie punaarmeelaste ja sakslaste vahel. Ellu jäi vaid kaks punaarmeelast 200-st. Veel nägin, kuidas neli uusmaasaajat kartulikoopa juures valgete poolt maha lasti. Sellepärast ma vihkan sõda. Ameerika president on sõda vist vaid filmidest näinud. Ta peaks ise Iraaki eesliinile minema. Austusega lihtsate ameeriklaste vastu Viimati muudetud: 09.04.2003
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |