Uus perekonnaseadus: tööd ja leiba advokaatidele

26. september 2007


Eelnõu algataja justiitsminister Rein Lang: Praegu kehtiv perekonnaseadus on viimane eraõiguse valdkonda kuuluv seadus, mille juured ulatuvad tagasi nõukogude aega - seaduse ideoloogia tugineb suuresti 1969. aasta Eesti NSV abielu- ja perekonnakoodeksile. Tollal olid suhted perekonna sees, ütleme viisakalt, vähem dünaamilised, kui praegune elu meile pakub. Kehtiva perekonnaseaduse puhul pean küll kahetsusega nentima, et seesama 1969. aasta abielu- ja perekonnakoodeksist tulenev regulatsioon on püsinud muutumatuna. Ja mis seal salata: kuna see regulatsioon on selline, nagu ta on, siis seda täita ei ole võimalik.

Mis on selle seaduseelnõu põhieesmärgid? Kolm peamist eesmärki, ja need on: esiteks, eraõiguse reformi lõpuleviimine Eestis ehk, teiste sõnadega, perekonnaõiguse sätete ühtlustamine uuenenud tsiviil- ja tsiviilprotsessiõigusega; teiseks, perekonnas tekkivate varaliste suhete täpsustamine, arvestades tänapäeva nõudeid ja dünaamikat, mis eelkõige puudutab abieluvaraõigust ja ülalpidamisõigust. Kolmas ja minu jaoks väga oluline eesmärk on laste ning eestkostetavate huvide parem kaitse ehk siis hooldusõigus ja eestkosteõigus.

Kõige laiemat kõlapinda on leidnud põhimõtteline muudatus, mis puudutab abikaasade varalisi suhteid. On olnud kuulda arvamusi, et kavandatav muudatus, millega varaühisus on asendatud vara juurdekasvu õigusega, jätab majanduslikult nõrgema poole kaitseta. Ma kinnitan teile, et nii see ei ole. Kes vähegi on viitsinud eelnõu läbi lugeda ja on kaasa mõelnud, saab aru, et majanduslikult nõrgema poole seisund muutub eelnõuga hoopis paremaks.

On väga tähtis, et eelnõu ütleb üheselt: abielu on õigussuhe mehe ja naise vahel.

Toivo Tootsen: Mis te arvate: kas varsti peaks perearsti kõrval olema igal inimesel juba ka pereadvokaat?

Lang: Seoses SKT plahvatusliku kasvuga, mis Eestis praegu toimub, ma arvan, et ta nii lähebki.

Kadri Must: Millistest üldistest õiguslikest põhimõtetest on kantud säte, mis reguleerib abikaasade lahuselu abielu kestel?

Lang: Abikaasade lahuselu - see on iga kord fakti küsimus. Vaidluse tekkimisel saab ainult kohus otsustada, kas tegemist on lahuseluga või mitte.

Lauri Laasi: Kas oskate öelda, kui suures osas praegustest abieludest sõlmitakse abieluvaraleping? Äkki on teil ka seisukoht, miks lepingu sõlmine suhteliselt ebapopulaarne on?

Lang: Otsekohene vastus on, et ei ole ?rna aimugi. Aga ega ta nii v?ga haruldane ei ole, abieluvaralepinguid tehakse aina rohkem.

Tiit Kuusmik: Menetletav eelnõu on eri ühenduste, sh naisteühenduste poolt esile kutsunud erinevaid vastukajasid. Need vastukajad puudutavad ka abikaasade varalisi kohustusi. Kas kehtivat abikaasade ühisvara süsteemi ei oleks saanud ajakohastada ilma süsteemi ennast hülgamata?

Lang: Kindlasti oleks. Vastus saab olla ainult jah. Mis on minu arvates vara?hisuse puhul k?ige suurem probleem? Kui abielu lõpeb ja vara on vaja jagada. Varaühisuse puhul jagatakse vara meeletute vaidluste saatel kohtus. Kohus peab ütlema, et vaat lusikad lähevad naisele ja noad mehele ja üks konkreetne nuga naisele ja tool mehele. On olnud protsesse, mida peetakse viis aastat järjest ja kus poolte isiklikud suhted on sellised, et kohtukulud lähevad suuremaks kui jagatav ühisvara. Olukorras, kus kohus jagab asju ja me räägime asjaõiguslikust ühisvarast, jääb väga suure tõenäosusega kaotajaks pool, kes on vaidluses nõrgem, kellel ei ole raha, et advokaatidele kõrget tunnihinda maksta.

Vara juurdekasvu süsteem võimaldab varasuhte lõpetada efektiivsemalt ja kiiremini. Jah, ma olen Helle Kaldaga nõus, siin on raamatupidamislikku tööd. Aga samas on kõik võimalik ruttu läbi viia, kohtuotsus ära teha, ja edasi menetletakse seda nõudeõigust, mis on rahaline, juba kohtutäituri vahendusel. See on minu jaoks peamine põhjus, miks tuleks vara juurdekasvu õigusele üle minna.

Olga Sõtnik: Kuidas tehakse praktikas kindlaks ühe või teise abikaasa varalise seisu suurenemine abielu kestel ning kuidas üldse määratakse abiellumise ajal olnud kummagi abikaasa varaline seis? Kas te näete ette n-ö eelneva inventuuriga naisevõttu või meheleminekut?

Lang: Kui vara hakatakse jagama ehk kui seadusjärgset varasuhet hakatakse lõpetama, siis pooled kõigepealt üritavad saavutada kokkuleppe. Kui nad kokkulepet ei saavuta, langetab otsuse kohus. Vara jagamine konflikti olukorras on igal juhul närvesööv ja raske protsess. Reeglistik saab olla ainult suunatud sellele, et muuta protsess vähem halvaks. Halb on ta igal juhul, head ei ole selles kunagi. Pooltevahelised suhted võivad isegi väga haritud inimeste puhul olla ülimalt halvad, lausa kiuslikud, nii et teisele poolele üritatakse kõikvõimalike meetoditega halba teha, isegi juhul, kui sellest tuleneb halb ka iseendale. Suurte vaidluste korral, tõesti suurte varade jagamisel ei pea vaidlust enam mitte niivõrd pooled, kuivõrd advokaadid, kes suudavad olla märksa ratsionaalsemad.

Nelli Privalova: Kuidas tehakse praktikas kindlaks soetisvara suurus?

Lang: Kujutan ette, et kui pooled omavahel kokkuleppele ei jõua ega suuda notariaalselt kokkulepet sõlmida, läheb asi kohtusse ja mõlema poole advokaadid istuvad maha, panevad pintsakud varna ja arutavad asja läbi. Nad mõtlevad välja mingi mõistliku kokkuleppe ja teevad selle teatavaks ka oma klientidele. Edasine sõltub juba klientidest. Suurte varade jagamise puhul on praktika selline. Kui advokaadid mängus ei ole ja pooled ise vaidlevad kohtu ees edasi, siis muidugi kohtunikul kõige kergem ei ole. Aga tal on igal juhul kergem kui praegu, mil mõlemad pooled üritavad tõestada, et taburet, mille ostutshekk on kadunud, on just tema poolt ostetud.

Mai Treial: Miks me selliseid muudatusi läbi viies ei ole kaasanud ühiskonda laiemale arutelule. Ei ole märganud, et ministeerium oleks korraldanud mingisuguseid ümarlaudasid või muid arutelusid. See arutelu on tulnud täiesti ekspromt eilse ja tänase päeva jooksul.

Lang: Hea Mai, see ei vasta tõele. See seaduseelnõu on nüüd juba kuuendat aastat menetluses. Kõikvõimalikke arutelusid kõigil tasemetel on tehtud kümneid ja kümneid, inimesed laua taga on ainult kogu aeg vahetunud. Justiitsministeerium on selle eelnõu saatnud arutamiseks kõikvõimalikele kodanikuühiskonna organisatsioonidele oi-oi kui mitu korda. Selle etteheite ma lükkaksin küll tagasi. Asja on arutatud, selle üle on hästi palju ka ajakirjanduses poleemikat olnud.
Eelnõu üritati eelmise valitsuse ajal Riigikogu menetlusse saada, aga see ei õnnestunud.

Marika Tuus: Eestis on ikka kehtinud abieluvara ühisus. See on olnud sajanditepikkune traditsioon. Me oleme väärtustanud peresuhteid ning kindlustunnet, et lapsi rohkem sünniks. Teie ütlete, et kõnealune seadus toob kaasa selle, et suurema rahakotiga inimene palkab parema advokaadi. Äsja te mainisite, et just advokaadid panevad pintsakud varna ja hakkavad vaidlema. Kellele seadus siis kasulik on? Kas nõrgemale poolele, nagu te väidate, või hoopis juristidele, notaritele, advokaatidele? Ning kas see seadus soodustab uute abielude teket?

Lang: Ma hakkaksin küsimuse teisest poolest peale: kas üks või teine seadus võiks soosida abiellumist. Sellele küsimusele ma ministrina vastata ei julge. See on õunte pealt ennustamine. Praegu kehtib abieluõiguses varalistes suhetes segadus. Ometi me näeme, et abiellujate hulk kogu aeg kasvab. Abielu sõlmivad ka inimesed, kes on koos elanud 7, 8, 9 aastat.
Igasugune selguse toomine regulatsiooni peaks teoreetiliselt soodustama inimeste soovi oma kooselu registreerida. Kas see nii lüheb, seda me näeme 2-3 aasta pärast.

Mis puutub teie viidatud varaühisuse põhimõttesse, siis ei ole ju niimoodi. Ka 1940. aastal jõudis professor Uluots peale raskeid vaidlusi ja teoreetilist tööd selleni, et ta võis esitada parlamendile tsiviilseadustiku seaduse, kus seesama vara juurdekasvu õigus oli täpselt samamoodi reguleeritud nagu siin praegu. Lihtsalt okupatsioon tuli peale, ja seda ei suudetud ellu viia. Nõukogude süsteem ehk kommunistlik ideoloogia eeldab loomulikult varaühisust. Mis siis veel - kõik ühte patta, pärast keskelt pooleks! Tegelikult oli see ükskõik, sest nagunii midagi jagada ei olnud, vara pidi ju olema võimalikult vähe. Aitäh!

Väljavõtteid Riigikogu stenogrammist.
Kesknädal jälgib pereseaduse arutelu ka edaspidi.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (8)