Mida teab Imbi Paju reetmisest?

Kuna tean, et ajakirjanikel on ebameeldiv komme aeg-ajalt mõne isiku mõtetest kontekstiväliseid killukesi eksponeerimiseks näpata, siis otsustasin vähemalt diagonaalis sellise kurjakuulutava pealkirjaga lookese üle vaadata.

Sest pealkiri oli niivõrd intrigeeriv. Seda enam, et kõike seda võis lugeda loo "Ligi kärpeähvardus jagab ringhäälingunõukogu eri leeridesse" kõrvalt. Jah, võimude kritiseerimine tänapäeval toob heal juhul kaasa sõrmega näitamise, kuid halval juhul lausa rahakoti kallale mineku (Ligi ja ERR). Või siis süüdistab teid keegi Imbi-nimeline riigireetmises.

Kui olin natuke tudeerinud Paju 5. veebruari arvamuslugu, mis  oli pealkirjastatud kui "Kes kardab Imbi Paju?", sain aru, et teda tõeliselt häirib see, kui keegi meie riigikese kohta midagi halba ütleb. Mingitel segastel asjaoludel oli ta oma kirjutisse kaasanud ka Savisaare nime, kuid eks selline juba on see moetrend.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada. Minu arvates on meie valitsus ja seega ka meie riik meid reetnud juba tunduvalt varem ja tunduvalt korralikumalt, kui seda saakski teha mõni kibestunud ärimees, kes meie riiki "mõttetuks" nimetab. Sest me kõik ütleme aeg-ajalt koledaid asju ja isegi nendele, kelle kohta me seda tegelikult ei mõtle. Kuid see ei võta tükki küljest ja kõikides muudes riikides peale USA ja Põhja-Korea nimetatakse sellist asja kriitikaks. Kriitika? Tuleb meelde? Seesama asi, mida NLiidus ei olnud, kuid mis Eesti Vabariigis pidi eksisteerima?

Kuid selle asemel, et oma riiki kritiseerida, tuleb Paju-suguste arvates neil nüüd lõuad pidada. Sest see kahjustab riigi mainet.

Andke andeks! See on pööraselt naljakas. Eestis eirati eelmisel aastal korduvalt põhiseadust: tõsteti käibemaksu ilma ettevõtjaid hoiatamata, kärbiti ilma kohustusi vähendamata omavalitsuste tulubaasi ja samas valetati inimestele otse näkku, öeldes, et masu ei ole olemas. Ja kui ongi, siis on see kõik Savisaare süü.

Inimestele valetatakse, et kõik kärped tehakse eurole ülemineku nimel. Tegelikult ei saa Eesti eurole üleminekuks luba tõenäoliselt enne, kui meie majandus on stabiliseerunud. Sest hetkel ta seda pole, vabalangus on lihtsalt natuke aeglustunud. Ja kärpeid elukvaliteedi arvelt tehakse ikka selleks, et seda kõrbevat majandusillusiooni mingitmoodi veel vee peal hoida.

Eesti õiguskaitseorganid lekivad nagu sõel. Pole kuud, kui jälle mõni konfidentsiaalne infokilluke kellegi vestlustest Eesti Ekspressi veergudel ei ilmuks. Kuidas need materjalid sinna saavad, ei tea keegi.

Ajakirjandus räägib pidevalt justiitsminister Langi lollidest ideedest ja sellest, kuidas meie kaitsepolitseinikud ainult valitud poliitikute "kuritegusid" uurivad. See on avalik saladus, et näiteks Reformierakonda või IRL-i kuuludes võid sa varastada ja valetada palju tahad, kuid näiteks Keskerakonnas olevad isikud ei tohi isegi midagi kahemõttelist kusagil öelda, ilma et nad kohtu alla läheksid. Küsige minu käest - mina tean. Sest tänaseks on prokuratuur mu elu pöördumatult rikkunud ja ma päris täpselt ei teagi, millega olen selle ära teeninud.

See on reetmine. Ja kui keegi selle peale vihastab ja midagi sapist ütleb, siis ei saa selle peale kuidagi viltu vaadata. Veel vähem teda reeturiks kutsuda.

SIMMO  SAAR, Pärnu

Jaga |