Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Nädala juubilar AGATHA CHRISTIE 120

URMI REINDE,      15. september 2010

Agatha Mary Clarissa Miller sündis 15. septembril 1890 Inglismaal Torquai's pere kolmanda lapsena. Hilisem maailmakuulus kirjanik ise on öelnud, et „kõige suurem vedamine on see, kui sul on õnnelik lapsepõlv", mis väga hästi iseloomustab Christie perekonda.
 

Ehkki pere teised lapsed omandasid formaalse hariduse, otsustas ema, et Agathat peaksidõpetama kodus ema ja koduõpetaja. Juba enne õppimaasumist aga oli Agatha ise viieaastaselt lugema õppinud. Ta õppis tõsisemalt ka klassikalist muusikat, kuid see tee jäi katki, sest takistajaks sai paaniline esinemishirm. Kuid muusikat armastama jäi ta elu lõpuni, eriti nautides Wagneri, Sibeliuse ja Elgari loomingut.

Agatha Christie on üks kõigi aegade edukamaid kirjanikke. Tema teoseid on müüdud üle kahe miljardi eksemplari ning neid on tõlgitud neljakümne viide keelde. Üks tema kaheteistkümnest näidendist - „Hiirelõks" on teatriajaloos kõige kauem järjest laval olnud tükk. (Ka Eestis oli see lavatükk väga populaarne.) Samas, nagu on juhtunud paljudel kuulsatel kirjanikel, läks Christiel oma esimese raamatu ilmumisega aega viis aastat, sest tervelt kuus kirjastajat lükkasid tema esikteose tagasi. Kuid „oma kulu ja kirjadeni", nagu näiteks meie Oskar Luts, ta ei jõudnud - enne leidus siiski ande ära tundnud kirjastus.

Christie enda lemmikkirjanike hulka kuulusid Elizabeth Bowen ja Graham Greene.

Hercule Poirot' ja tema kuulsate hallide ajurakkudega kohtusid lugejad juba Agatha Christie esimeses novellis „Saladuslik juhtum Stylesis" ning omamoodi hüvastijätu tegi lugejatele teine auväärne Christie tegelane - miss Jane Marple, kes lahendas kuriteo Christie viimases avaldatud novellis. Hercule Poirot'st kujunes nii armastatud tegelaskuju, et kui ta suri, ilmus nekroloog New York Times'is.

Lisaks kriminaalromaanidele, mis on Christie menukuse peamine põhjus, on kirjanik avaldanud ka kuus romantilist romaani pseudonüümi Mary Westmacott all. Varjunimi jäi varjatuks pea kahekümneks aastaks, keegi ei teadnud, et autoriks on tuntud kriminaalkirjanik.

Hindamatule ilukirjanduslikule panusele maailmakirjandusse lisandub viljaka autori kollektsiooni ka reisiraamat „Come Tell Me How You Live," („Tule jutusta mulle, kuidas sa elad"), mis kirjeldab Christie ning tema abikaasa Maxi arheoloogireise ning juhtumisi Süürias.

Christielt on ilmunud ka kaks luule-juturaamatut, milles leiab käsitlemist religioosne teema. Järjepidev töö arheoloogilistel väljakaevamistel kujundas Christiest lisaks kõigele muule ka professionaalse fotograafi. Suur osa tema raamatutest ongi kirjutatud väljakaevamiste ajal ning selleks otstarbeks rajati Christiele isegi eraldi maja. 1976. aastal ilmus Christie autobiograafia, mille valmimiseks kulus viisteist aastat.

Ainest põnevaks ja mitmekülgseks loominguks ammutas Christie oma seiklusrohketest reisidest. Kirg reisimise vastu kujunes tal välja pärast isa surma, kui rahutu ning õnnetu ema 11-aastase tütre oma reisidele tihti kaasa võttis. Reisimiskirg kulmineerus 1922. aastal ümbermaailmareisiga.

Isiklikust pereelust ka mõni sõna. Kirjanik abiellus 1914. aastal Archie Christiega. Abieluõnn sai täielikuks, kui perre sündis augustis 1919 tütar Rosalind. Paraku kestis abielu ainult 1926. aastani, mis kujunes kirjanikule hingeliselt keeruliseks, sest siis suri ka ta ema, kellega ta oli väga lähedane. Neli aastat hiljem, kui Christie külastas teist korda Bagdadi, kohtas ta Max Mallowani, kes tegi kirjanikule ekskursiooni linnas ja kõrbes. Ringsõit oli ülimalt seiklusrohke - nende auto jäi liiva kinni ja reisijad päästis kõrbekaamelite üksus. Tagasiteel koju väänas Agatha oma jala nii hullusti välja, et ilma Maxi abita poleks ta Inglismaale kiirelt tagasi jõudnudki.

Õnnelikult tagasi jõudnuna tegi Max abieluettepaneku, mille Agatha vastu võttis. Neid ühendas armastus arheoloogia vastu ning nad käisid üheskoos väljakaevamistel peaaegu kolmkümmend aastat. Nende abielu sujus nelikümmend kuus aastat.

Kirjaniku elus juhtus üks salapärasemaid etappe, kui ta 1926. aastal kadus üheteistkümneks päevaks teda ootamatult tabanud  mälukaotuse tõttu. Kuulsa kirjaniku kadumisest tekkis tolleaegsel Inglismaal tohutu skandaal - peamiste ajalehtede esikülgi täitsid küsimused „Kus on Agatha Christie?".  Esialgu kahtlustati mõrva ja enesetappu, aga ka lihtlabast reklaamitrikki. Kui Christie elusa ja tervena leiti, oli ta võtnud  varjunime all hotellitoa, kuid see pigem suurendas juhtumi salapära.

Seni meieni jõudnud viimane teooria väidab, et mälukaotuse põhjustas psühhogeenne transs, mille põhjustab äärmuslik draama, mida inimene parajasti üle elab. Oli ju tegemist aastaga, kui kirjanik kaotas ema ning sai jälile abikaasa pettustele.

Agatha Christie suri rahulikult 85-aastasena 12. jaanuaril 1976 Inglismaal Wallingfordis, olles jätnud maailmale tohutu kirjandusliku pärandi, millele hiljem lisandus veel filmipärand. Mõlemast saavad tõelise õnnena osa ka eestlased, sest peaaegu kõik Christie teosed on meil juba tõlgitud ning filmid Hercule Poirot'ga ja Jane Marple'iga rõõmustavad nüüd juba igal nädalal meie televaatajaid, pakkudes vaheldust rõvetsemisele, labasusele ja vägivallale, mida TV-kanalitest ohtralt vaatajate poole paisatakse. Et neid filme nii tihti näidatakse, tõestab, et mõnedel eestlastel on hallid ajurakud veel säilinud  ja et neil on heameel kohtuda Christie väärikate tegelastega.

URMI REINDE

 



Viimati muudetud: 15.09.2010
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail