Aeg tagasi vaadata, aeg tulevikulootusteks

MATI JAKSON,      08. jaanuar 2003


Haritud ja tugeva iseloomuga inimene otsib süüd enda juurest, kuna harimatu ja iseloomutu otsib seda teiste juurest.
W. Goethe

Inimestel on aastasadade vältel välja kujunenud arvamus, et need, kes võidavad, teevad seda ikka kõige paremini. Selle tagajärjel tekkiv võidujoovastus sulgeb nii mõnegi ettenägeliku inimese silmad.
Kes kaotas, sattus põlu alla juba antiikajal. Aga ka tollal elas üksikuid mõttetarku, kes olid tunduvalt oma ajast ees ja mõistsid, et kaotajalgi võib nii mõnigi kord õigus olla. Sageli oli taoliste isiksuste käekäik halb - nii mõnigi kord suutsid alles järgmised põlvkonnad tõdeda, et põlu alla sattunud inimese tõed olid suuremad kui tema kaasaegsetel valitsejatel.

Võit tekitab ajutise rahulolu ja vastase analüüsivõime languse

Just seepärast ei soovitaks hiljutised valimised võitnud või hääled muul viisil kokku kraapinuil loorberitele puhkama jääda. Ei või kunagi teada, millal tõus taas mõõnaks muutub.
Eesti oludes mõeldakse paraku ikka oma isikliku heaolu kindlustamisele ja alles siis rahvale. See on mõneti eesti inimväärse sotsiaalpoliitika puudumise tõttu psühholoogide arvates täiesti mõistetav. On ju erinevus küll, kas panna Toompeal suured rahad taskusse või kõngeda külma ja nälga lossi all olevates maa-alustes käikudes.

Hirm tuleviku ees

Hirmu sünnitanud reaalne Eesti tänane päev. Kas suudetakse riigipiruka kaudu endale muretud tulevikupäevad kindlustada või leitakse sind haige ja vanana külmunult kusagilt linnataguselt tühermaalt. Kas pole seegi mõtlemapanev, kui sotsiaalminister teatas ajakirjandusele, et Eestis toimub üks suitsiid päevas…
Vahel ajab hirm tuleviku pärast inimese oma põhiloomusega vastuollu (Nagu kaheks kistud Eesti ja kahestunud inimhing!). Need, kes võimu muidu kunagi ei ihaldaks, käituvad hetkeolukorras vastupidiselt. Unustades selle vana tõsiasja, et võim ja vaim sageli ühes taktis ei astu. Ununeb seegi, et demokraatlikus riigis kuuluks kõrgem võim nagu rahvale…

Poliitiline võit on alati ajutine

Ka kõige tugevam diktatuur variseb kord kokku - vahel just samal ajal, kui maakera teises servas tõusevad võimule uued diktaatorid. Sageli hukutab suures eufoorias võimule saanud jõud ükskord iseenda, kuna nad ajapikku kaugenevad rahvast, imetledes iseennast ja unustades selle, et nii mõneski asjas võib juba võidu tipphetke ajal võidetul õigus olla. Populaarse Eesti üks suurmõtleja Juhan Luiga arvas kolmveerand sajandit tagasi, et koosoleku juhataja ei juhi sageli juba siis enam rahvast, kui ta nad kokku kutsunud on…

Kahe valimise vahel kestab hingede aeg

Hingedeaeg kestab. Eesti vanarahvale oli see suur mõtiskluste aeg. Järgmisele kevadele ei mindud vastu pimesi, arukad mõtted sündisid sageli just videvikku pidades. Hilissügisel tekkisid meie muistsed talupojatarkused, mille paikapidavust on imetlenud paljud tänapäeva filosoofidki.
Uuele suurele "poliitilisele duellile" vastu minnes soovitaks hetkeks aja maha võtta, mõelda rohkem oma nõrgematele rahvuskaaslastele ja senisest enam armastada üksteist.
Meie praegusest suhtumisest teistesse eestlastesse sõltub otseselt see, kas võim märtsis toimuvatel valimistel kaugeneb, läheneb või jääb paigale tammuma.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)