Ettenägematuse katastroofilised viljad hariduses

Nüüd kuuleme, et katsetajad ei tahagi õppida. Ei tahagi tööd leida ega otsida. Kui töötaksid, siis kõrgepalgalistel kohtadel. Juhtidena.

Õpetamise eesmärgiks pidi olema õpilaste vaba loovuse kujundamine.

See oleks vaba sunniviisilisest kommunismi-sotsialismi taagast. Targad metoodikud soovitasid lõpetada õpilastele algteadmiste pähetuupimise - las ise avastavad ja leiutavad.

Milleks lapsele ükskordüks või teadmised rahvuslikust minevikust? Milleks lapsele füüsika, matemaatika, keemia jne algteadmisi pähe? Need ju kommunistide ja sajanditetaguste eellaste vananenud teadmised ja pealegi pähe tuubitud! Küll uue põlvkonna vaba loovus loob paremad alg- ja kõrgemad teadmised, nüüdisaegse tehnika ja tehnoloogia!..

/Andku lugeja andeks järgnev irooniapuhang!/

Mis on siis selleski halba, kui lapsed katsetavad jõuvõtteid, roppusi jne õpetajatest „teenindajate" peal? Nad ju arendavad niiviisi oma loovust...

Või imestagem hoopis selle üle, et paljud õpetajad, metoodikud, koolidirektorid ja kõrged haridusametnikud ei saa ikka veel aru „vaba loovuse" tulemuslikkusest?

Taunitav oleks, kui loovust arendataks vaba kapitalistliku ettevõtja või uuskolonisaatori

(investori) peal.

Milleks hukka mõista koolivägivalda? Üks õpilane arendab ju oma loovust teise peal. Saab teada teise valuläve. Paraja löögi andmise koha ja jõu, millega teisele "känts lüüa" (õpilaste väljendusviis). Koolitulistamiseski tuleks sel juhul samuti näha loovuse rakendamist ja praktikas edasiarendamist.

Haridust korraldavad kommunistid ja nende eellased tuupisid lastele pähe: ära tapa, ära kasuta relva; ükskordüks peab peas olema, samuti ka matemaatilised valemid ja füüsikaliste suuruste seosed jne. Et lapsed ei peaks oma loovust arendama nagu ahvid, katse-eksituse põhimõttel.

Kui sellise „loovuse" arendamise metoodika midagi õpetab,

siis ainult seda, et inimlapsest on võimalik arendada ahv, aga mitte loovalt töötav inimene või ettevõtja. Esimesed tuhanded olevat juba olemas. Ülbed, teadmisteta ja kogemusteta tööpõlgurid, kel pole käsi ega füüsist, loovust ega ettevõtlikkust. Kadunud põlvkond.

Õpetamise metoodika hulka tuleb lugeda ka meie "tiigrihüpe". Millest kaua, lausa iiveldamiseni kuulsime. Nüüdseks teame ka "tiigrihüppe" laastavaid tagajärgi. Tuhanded noored soiguvad virtuaalilmas otsekui narkomaanid. Küberruumis ehitavad suure linna, aga maapeal ei linnupesagi. Tulevikuta illusionistid, hängijad ja tšillijad.

Eks vaadake noorte diskosid, rokifestivale, džässietendusi, pidevaid pidusid ja festivale majandusliku ja sotsiaalse katastroofi varjamiseks. Mille poolest erineb sealne vaatepilt ahvikarjast? Või alaarenenud inimkarja mõttetust vehkimisest, väänlemisest ja röökimisest saalis ja laval? Või diktaatorite õhutatud enesehävitajalikust massipsühhoosist? Nagu 1930. aastate Saksamaal. Tuletage meelde, milliste ohvrite hinnaga see lõppes, eriti väikerahvastele!

Mis kunst see on, kui keegi enam ei kuule ega näe, mis toimub laval,

sest seal on rakendatud sadade kilovattide ulatuses detsibelle (s.t müra) ja valgusefekte. Ja noor publik saalis vehib ja röögib täiest jõust. See on kunsti paroodia, mida taolise "kunsti" maaletoojad teevad raske raha eest, kantides meie kidura riigi ja rahva raha välissulidele.

See saab sündida muidugi uuema põlvkonna emade-isade nürimeelsusest,

kes meie koloniaalmeedia õhutusel näevad oma võsukesi (vesivõsukesi) ainult tulevaste kunstnikena. Peaasi, et nad oma käsi maatööl mullaga ei määriks, tööstustes tootval tööl õlide ja muu sodiga mustaks ei teeks.

Isamaalaste ja reformistide valitsus on maa ja tootmise ära müünud ja saadud rahaga üles kasvatanud steriilset põlvkonda, mis koosneb kunstnikest, näitlejatest, sportlastest, silmamoondajatest, suhtekorraldajatest, poliitbroileritest, staaridest, superstaaridest, pehmete ja puhaste virtuaalmaailma "elukutsete" esindajaist. Samas valitsus teab,et see tohutu "seltskond" ilma pideva toetuseta ei ela. Pole kunagi almuseta elanudki need rämpskultuuri loojad! Kes oma rahva ajaloogi müüvad maha europrojektidest saadava raha eest. Lugegem minevikuta rahvuse (eestlaste) värsket Euroopa nõuetele kohandatud ajalugu!

Valitsus on kahe silma vahele jätnud kõige tähtsamad -

toiduainete ja olmekaupade tootjad. Nemad on jätkusuutlikkuse tagajad, kõva raha hankijad, meie toitjad ja katjad.

Varsti panemegi hambad varna. Tootjatel hambaid enam polegi. Kas hambad lähevad varna ka kunstirahval?

Suur tänu Yana Toomile! Sünnilt venelane, valutab ta südant oma rahvuskaaslaste hariduse pärast. Ka omaenda kodumaal kahaneva eestlaskonna pärast. Eestlased leiavad Soomes, Rootsis, Norras jt riikides midagi Nõukogude Eestile omaseks olnut sotsiaalse heaolu ja palga osas.

Valitsuses pole veel aru saadud, et rahvad soovivad integreeruda heaoluriiki. Ka keeleliselt. Nüüd venelastele eesti keele pealesundimine on aga jõuga assimileerimine keelelise vägistamise teel.

Näen, et meie koloniaalriik valmistub kiirkorras saama hariduslikult ja kultuuriliselt ingliskeelseks. Siis oleks loogiline anda venelastele kohe ingliskeelne haridus. Ja olekski eesti-vene integratsioon - inglise keele alusel. Teatavasti on osal noortest selline soov isegi olemas.

ÜLO PALOVER, Võrumaa Lasva valla talupidaja-pensionär

Jaga |