Kummaline lilleäri Rahumäe kalmistul

JAANUS KÕRV,      03. august 2005


Kalmistu väravas lillekauplemise riigihanke võitnud firmast ei tea linnosavanem ega kauaaegsed lillemüüjad midagi

Senini peavärava ees kolm aastat kaubelnud füüsilisest isikust ettevõtjad kaotasid oma müügikoha, kui suvehakul korraldati lillemüügi kohale riigihankekonkurss. Selle võitis firma, kellest suurt midagu ei teata. Endistel müüjatel tuli linna poole kolida. Ettevõtja Rein Sukk ütles, et ega õiendada pole midagi - kõik on seaduslik. „Oleme väiksed lillekasvatajad, meil tõmmati poole hooaja pealt kõri kinni, püüame nüüd asja uuesti üles ehitada. Viisime oma lauad kaasa, andsime platsi samaväärselt vastu. 1. juulil sõlmisid nad lepingu, neile anti kaks kuud aega, et oma lauad püsti panna, aga millegipärast me ei usu, et nad jõuavad. Surnuaias pole käivet, et selliseid investeeringuid teha," arutles Sukk.
Sukk ütles, et ka Liiva surnuaias sai uus firma kahes kohas kauplemisloa. Ka seal leidsid varasemad müüjad uue võimaluse ning seadsid oma lauad ülessadakond meetrit eespool. „Uus firma müüb ka Liival põlve otsast," kinnitas Sukk, kelle sõnul pole nende käive siiski langenud. See näitab, et et meelsamini ostetakse kodus kasvatatud lilli.
Lillemüüjad Valve Purik ja Milvi Marken teavad, et firma müüb kusagilt aiandist toodud lilli. „Inimesed tulevad rohkem siia, sest meil on lillevalik palju suurem. Miks meid sealt minema löödi, sellest ei saa me aru - mida Nõmme linnaosavalitsus meilt nõuab? Kes võitis, me ei tea, pole teda kunagi näinud, mingi Vodina nimeline vist. Kaja Hints neid asju ajab ja teab. Ju nad siis pakkusid rohkem. Alammäär oli 200 krooni m2. Me saime oma platsi kuu ajaga korda, valasime aluse, see läks ka 2000 krooni maksma. Nad lootsid, et sureme siin välja, nad on tigedad. Liivale on meile kaks korda politsei kaela saadetud, kuid meil on paberid kõik korras. Liival müüvad nad kõik maast lilli," põrutab Valve ühe hingetõmbega.
Linnaosavalitsus pole asja vastu huvi tundnud.

Nõmme linnaosavanem laiutab käsi
Marika Tuus, kes Rahumäe kalmistu pärast muret tunneb ja lisaeelarvest kabeli remondiks 300 000 krooni välja võitles, võttis ühendust Nõmme linnaosa vanema Erik Sandlaga. Linnaosavanem, kes riigihanke oma allkirjaga kinnitas, ei tea tegutseva firma nime ega sedagi, miks ettevõtluse peaspetsialist Kaja Hints nii väga uue lillemüügifirma eest sesis. Hints põhjendanud, et siiani olevat lillemüük olnud ligadi-logadi ja vaja on uut tegijat, kes korrektselt kaupleb.
Hintsi endaga polnud võimalik ühendust saada, kuna viibis puhkusel.
Jääb mõistatuseks, miks korraldati hange teenuse saamiseks, kui tegelikult teenust ei saa. Kas 1. augustil, kui kellegi poola päritoluga daami firma nõuetekohaseid müügilette üles pole pannud, riigihange tühistatakse ja kuulutatakse välja uus?
Või mis skeemi järgi üks ametkond tegelikult käitus, et just kõnesoleval firmal õnnestus konkurss võita.

Mureks on kabeli remont
Kolmandat aastat Rahumäe kalmistu administraator Helena Juhanson on mures, et prügi tuuakse sõiduautodega ja need konteinerid, mis väravatele ligemal, on olmeprügi tihtipeale täis. „See on nii tavaline, et kuhugi midagi poetatakse, näiteks ehitusprahti. Metsa alla on toodud külmkappe ja diivaneidki," ütles Juhanson. Ta tõdeb, et igaveseks probleemiks oli ja on lillevargus, on isegi terve hekk üles võetud ja ära viidud. Leidub selliseid, kes võtavad ühelt platsilt lilled ja viivad teisele. Kus varastatud lilled uuesti maha müüakse, seda ei oska öelda. Ka kotivargaid on. „Oleme küll palunud – politsei ju siin kõrval, et tulge vaadake õhtul läbi, aga paraku...," tunneb administraator kaasa vanadele, kes varaste käe läbi shokiseisundisse satuvad. Kotivargad tegutsevat väga peenelt, ei saa arugi, kust nad tulevad. Seevastu narkomaanidega probleemi pole, kuigi ega ju tea, kes need kotivargad täpselt on.
Kõige suurem mure on kabeli remont. Tualetid on ka kehvas seisus. Surnuaiavaht poleks muidugi paha, aga ega tema silmad ka igale poole ulatu. Tööjõudu võiks rohkem olla, aga see rohkem asutuse sisene asi. Lõhutakse palju, eelmiste jõulude ajal näiteks kõik kvartalitähised.

Nägu lõhki ja tuhka pähe
16 aastat kalmistut hooldanud Aime ütleb samuti kõige hullemaks lillevargad. „ Mul on lillevarastelt 6-7 aasta tagune eluaegne arm näos: Sattusin oma mehe haual neile peale ja sain lüüa. Sest naised varastavad ja mehed on valves. Need saadi kätte ka, turvafirma Claudia poisid võtsid nad kinni, sest politsei välja ei tulnudki," meenutab Aime ja arvab teadvat, kus varastatud lilli müüakse. „Kui käite suurte marketite juures, siis vaadake, kus mammikesed müüvad kimpe: kust saab ta pukspuud, kust saab jugapuud?"
Surnuaiavahti on kindlasti vaja, kuid ta peab olema mees, kel on transport, sest maad on 44 ha: „Jalgsi saab ta ise kolki," on Aime kindel. „Prügi tuuakse ka muidugi kogu aeg – täna oli mul siia kuuri ukse taha toodud kotiga köögikombain. Alles olid prügikastis kohrutorud ja bensunõud. Vene ajal nii palju sodi ei olnud, siis polnud meil ka prügikaste, olid prahihunnikud, sinna naljalt viskama ei tuldud ja vedu oli ju odav. Ma olen ühe korra tuhaämbriga kaela saand. Lõikasin müüri taga parajasti võsa ja tuhk valati üle müüri. Eks ta ise ehmatas ka hirmsasti," itsitab Aime kunagist juhtumit meelde tuletades. Nagamannide paugutamine aga sundinud teda müüri ääres maas istuma, sest mine tea. „Ükskord sain esimese klassi tüdruku kätte, kes aia peal lillevaase lõhkus. Küsisin, miks ta nii teeb. Ta ütles, et koolis teised räägivad, et käivad siin lõhkumas. Korjasime siis kõik ilusti kokku, ta palus, et ma kooli ei teataks. Siiani pole ta enam käinud.
„Aga... üldiselt on siin vaikne ja rahulik, ainult väikeste laste matused lähevad hinge, suurte omad mitte – kõigega ju harjub...,"ütleb Aime elutargalt.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)