Riik viib omavalitsused tagasi 1995. aastasse

Kärbe on eriti küüniline, sest sellega lapitakse riigieelarve auke kohalike eelarvete arvel. Niisuguse poliitilise otsusega kahekordistab riik majanduslangusest tingitud maksutulude vähenemise.

Omavalitsused kannavad niikuinii suuremat kulude vähenemise koormust, sest elanike sissetulekust sõltuv üksikisiku tulumaks on  nende tulubaasi põhiline komponent. Vallad ja linnad on sunnitud tegema kärpeid hinnanguliselt 730 miljoni krooni ulatuses, võrreldes 2008. aasta maksulaekumistega.

2009. aasta riigieelarvega on juba kärbitud 700 miljonit krooni, sh teehooldeks ja hariduskuludeks, seega saame miinuseks üle 2 miljardi krooni, koos täiendavate laenupiirangutega kokku üle 2,5 miljardi krooni.

Keskerakonna omavalitsuskogu näeb, et riigis praeguseks kujunenud ebakindlas olukorras peavad kohalikud omavalitsused kandma elukorralduse stabiilse toimimise ja sotsiaalse turvalisuse tagamisel täiendavat koormust.

Majanduslangusest väljatulekuks ja Eesti riigi arenguks puuduvad valitsusel terviklikud programmilised lahendused. Eriti selgelt tuleb siis esile nii suuremate linnade kui ka väikevaldade võime ja tegelik vastutus igapäevase elukorralduse stabiilsuse tagamisel, olenemata sellest, kas Riigikogu ja valitsus suudavad midagi olukorra parandamiseks ära teha või mitte.

Keskerakonna omavalitsuskogu asub seisukohale, et valitsuskoalitsioon on teadlikult asunud Eesti kohalikku omavalitsust välja suretama, teadlikult eirates Euroopa kohaliku omavalitsuse hartaga võetud tagatisi ning meie põhiseadust. Omavalitsuskogu kutsub kohalikke omavalitsusi üles pöörduma oma kodukohast pärit Riigikogu liikmete poole, et aidata eelarvekriis adekvaatselt lahendada. Samuti kutsub Keskerakonna omavalitsuskogu omavalitsusüksusi koonduma ning seadusemuudatuste ja lisaeelarve jõustumisel pöörduma kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike õiguste tagamiseks Riigikohtusse.

Keskerakonna omavalitsuskogu 06.02.2009 avaldusest

Jaga |