Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Milleks halvendada suhteid Venemaaga?

Pensionär Põlvamaalt,      04. juuli 2007


Lihtsalt ei suuda aru saada, miks Eesti Vabariigi poliitika Isamaaliidu ja Reformierakonna võimutsemise ajal on olnud äärmuslikult vaenulik Venemaa suhtes.

Kohe pärast EV taastekkimist esitati territoriaalseid nõudmisi Petseri rajooni suhtes. Kuna samal ajal nuriseti, et Eestis on liiga palju venelasi, ei saa loogiliseks pidada, et tahame juurde maa-alasid, kus elanikest ligi 90% moodustavad venelased.

Seejärel läks meedias lahti hädaldamine: meile olevat kehtestatud topelttollid! Sain ühelt tollis töötavalt ohvitserilt teada, et Vene piiril kehtib Eestile tavaline toll, kuid sõbralikele riikidele on Venemaa kehtestanud kaks korda madalama tolli. Peale selle liikus kuuldus, et kroonile üleminekul ärakorjatud rublad läksid tshetsheenide mässu toetuseks; ka oli Eesti tshetsheenide äge toetaja rahvusvahelistes organisatsioonides. Seepärast peab mõistusega olema midagi korrast ära, et süüdistada Venemaad sõbraliku maa tolli mittekehtestamises.

Lõpuks ei leitud muud põhjust tülinorimiseks, kui lasti põhja piirileping. Venelased olid siiski küllalt targad läbi nägema, et selline lepingu preambula annab mõningat alust territoriaalseteks nõudmisteks. Ansip püüdis seejärel Venemaad veenda, et Eesti ei hakka nõudmisi esitama, kuid Venemaa poliitikud on siiski liiga targad, et Ansipit tõsiselt mitte võtta. Isegi siis, kui Ansip oleks sõnapidaja, ei saaks lubadusi arvestada, sest võimule võiks tulla Laar või keegi teine, kes kasutaks sellist lepingut ära Venemaa vastu.

Seejärel ei osatud muud Venemaa solvamiseks välja mõelda kui tants Pronkssõduri ümber. Nõukogude armees oli Eesti korpus, kust palju eesti mehi langes. Pronkssõdur oli püstitatud ka nende mälestuseks. Miks meie fashistid (see nimetus on ära teenitud, kuigi nad seda ise ei tunnista!) mõnitasid paljude Eesti perede omaste mälestust?

Küüditamise ajal said paljud eestlased kannatada, kuid miks nad suunavad oma viha venelaste pihta. Miks nähakse süüdlastena vaid vene sõdureid, mitte aga neid, kelle käsul küüditamine toime pandi? Nõukogude Liitu valitsesid sel ajal Stalin ja Beria, kes olid pärit Gruusiast. Kuulsin Gruusias käinud meestelt, et sealsed vanamehed kiitsid Stalini aega, millal Gruusias oli leib olnud tasuta, kuid samal ajal Ukrainas ja Venemaal surid miljonid inimesed nälga.

Mulle on arusaamatu, miks meie represseeritud ei protesti, kui Eesti püüab pugeda Gruusia ees, kuigi just grusiinlased põhjustasid neile palju kannatusi.

Tekib küsimus: miks osal Eesti poliitikutest on vaja suhteid Venemaaga hoida võimalikult halbadena? Üheks võimalikuks põhjuseks on maffia (näiteks – narkomaffia), kellele on halvad suhted kasulikud, sest Eestis vahelejäämisel saab põgeneda Venemaale ja vastupidi. Ka teeb pikk ja käänuline rannajoon salakauba edasitoimetamise mere kaudu hõlpsamaks.

Teiseks on venelaste vihkamise kultiveerimine kasulik, sest halvast majanduspoliitikast tekkivaid raskusi on lihtne ajada Venemaa süüks.

Palju viha tekitasid mitte-eestlastes kodakondsuse andmise keeleeksamid, mis pehmelt öeldes olid diskrimineerivad. Palju kära oli sellepärast, et küsiti mingi rahvariide seelikutriipude arvu ja muid ilmseid nõmedusi, mida kannatanud said tõlgendada vaid diskrimineerimisena.

Kuulsin ise ühelt ajakirjanikult, kes käis keeleeksamil ja rääkis, et vastajalt nõuti geograafiaalaseid süvateadmisi. Kui läbikukutatud said teada, et enamikul eestlastestki polnud selliseid teadmisi, viis see neid järeldusele, et neid lihtsalt taheti läbi kukutada. Senini ei ole muulaste ees vabandatud selliste keeleeksamite läbiviimise pärast.

Miks ei tehtud enne Pronkssõduri teisaldamist mitte-eestlaste organisatsioonidele selgitust? Ilmselt ei olnud selleks mõjuvaid põhjusi, mida oleks aktsepteeritud. Miks ei võetud selles küsimuses kuulda 12 professorit ja teisi intelligentseid inimesi? Valimistel antud lubadus ei oleks pidanud olema põhjuseks monumendi nii kiireks ja tormakaks teisalduseks, Tekib kahtlus, et peasüüdlaseks selles on Mart Laar, kes avaldas survet Ansipile, ähvardades koalitsioonist loobuda. Laar oli ilmselt pahane, et jäeti ilma välisministri kohast, ja kasutas Pronkssõduri kiiret ümberpaigutamist Ansipile kättemaksmiseks.

Kahjuks püüti mitte-eestlasi pärast seda veel shokeerida keskkoolides mitmete ainete eesti keeles õpetamise sisseviimisega, mis aga jätaks tööta osa õpetajaid. See oligi põhjuseks, et mõni õpetaja püüdis õpilasi ergutada lõhkumistele, nagu kirjutati lehtedes ja räägiti televiisoris.

Pronkssõduri ümber käinud tants näitas heast küljest meie presidenti, kes püüdis meie fashistide plaane maha laita. Igatahes minu hinnang temast paranes oluliselt (varem oli see madal juba selletõttu, et ta oli esitatud Isamaaliidu poolt, kellelt on väiksema sissetulekuga inimestel tulnud taluda ainult halba).

Ilmselt on Ansipi tegevuse siht õõnestada Keskerakonna ja Rahvaliidu autoriteeti.

Kahjuks on see ka õnnestunud, sest pealiskaudsed inimesed ei näe teda läbi. Samuti ei mahu reformistidele ja isamaaliitlastele pähe, et Tallinnas püsib võimul Keskerakond.

Kardan, et katsed kehtestada Eestis varjatud fashistlik diktatuur võib olla edukas. See oleks suureks kaotuseks pensionäride enamusele (v.a Riigikogu eripensionide saajad) ja ka madalapalgalistele, kellest Ansip seni ei ole hoolinud.

On karta, et Ansipi lubadus tõsta pension 8000 kroonini ei tee pensionäride elu kergemaks, sest suureneb elukallidus. Sellega ilmselt kaasneb pensionäride nappide säästude väärtuse langus. Kuidagi ei suuda uskuda, et meie fashistid on huvitatud pensionäride elu parandamisest.

Pensionär Põlvamaalt
(Kirjakirjutaja nimi on toimetusel teada.)


Viimati muudetud: 04.07.2007
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail