Eestlase ajalugu on üks suur müstika

JÜRI KADAK,      16. august 2006


6. osa

Stardipakett Saksamaalt

Kuid hoopis teisest puust mehed kui Eesti kommarid, olid need kommunistid, kes keiser Wilhelm II heakskiitmisel ja Saksa kindralstaabi peenrahaga lõid stardipaketi, mis võimaldas neil kõigepealt kehtestada oma võim kuuendikul maakeral ja kindlustasid selle enam kui pooleks sajandiks. Jalta ja Potsdami lepped aga lõid eeldused kommunistliku maailmasüsteemi kujunemisele pärast II maailmasõda, mis moodustas eri aegadel koos NSV Liiduga 39,9% kogu maakera maismaast ilma Antarktikata. Sellest ei võinud unistadagi vene tsaarid. Minu kunagine professor naaberriigi pealinnas, kelle kodus ma andsin aastakümneid tagasi teadusliku kommunismi eksamit pudeli märjukese taga, ütles: Jura õpi seda teadust, see on riigipööramise teadus.

Permanentne revolutsioon

Samal ajal kui Euroopa rahvad veristasid üksteist vastakuti Esimeses maailmasõjas, istus Shveitsis koos vandenõulaste grupp, kes tegeles hullumeelse plaaniga – arendada maailmasõda maailmarevolutsiooniks ning haarata võim maailmas. See pidi toimuma permanentse revolutsioonina. K. Marxi kommunismiteooria üks jätkajaid, Vladimir Uljanoff-Lenin avaldas juba 1914. a sügisel teooria, mis aasta hiljem ilmus trükises „Euroopa Ühendriikidest", et kui I maailmasõda ei lõpe üleüldise maailmarevolutsiooniga, siis toimub see kindlalt ühes riigis ja pole üleüldse oluline, millises. Et see juhtus just Venemaal ja maailmale õnnetuse kaela tõi, peab tänama sinisilmseid Antante riike, kes ei mõistnud, et Venemaa oli 1917. a alguseks katastroofi lävel ja võimule tuleb see poliitiline rühmitus, kes viib riigi välja I maailmasõjast. Sellepärast ei valmistanud sakslaste selja taga „maas vedeleva võimu" üleskorjamine kommunistidele erilisi probleeme ning „revolutsioonilise situatsiooni" arendamiseks sõber Saksamaal, kes oli Leninit rahaliselt toetanud ja käed löönud Brest - Litovski leppega. Sellele järgnev on üldiselt hästi teada, Petrogradist inspireeritud permanentne revolutsioon haaras enamiku Saksamaast, kus tekkisid nn nõukogude vabariigid nagu seened metsas pärast vihma.
Mõned aastad hiljem astusid sakslased uuesti „reha peale" ja maksid oma riigikassast kinni „kommunistlike mustkunstnike" järjekordse riigipöörde katse. Nimelt saksa kommusid finantseeriti just sellest 300 miljonist kuldmargast, millega Saksamaa toetas 1925. aastal, siis juba NSV Liidu majanduslikku arengut. Nimetatud summa moodustas ühe osa sellest 800 miljonist kuldmargast, mille USA andis Saksamaale Dawesi plaani kohaselt.

Kaks Euroopa Ühendriikide mudelit

Kes kirjutas kelle pealt maha Euroopa Ühendriikide idee? Kas kodanik V. Lenin „virutas ära" krahv Richard Coudenhove-Kalergi ideed Euroopa Ühendriikidest ehk Pan-Euroopast, mis avaldati trükis alles 1923. a? Või sattus krahvile omakorda kätte Lenini „loosung Euroopa Ühendriikidest"? Seega oli kaardilauale tekkinud omapärane pokker, kus mäng käis Euroopa Nõukogude Vabariikide Liidu ja Euroopa Liidu loomisel pärast. Esimene loodi 1922 Moskvas ja teine täpselt 70 aastat hiljem Maastrichtis. Igatahes ei või seda I maailmasõja järgset protsessi Euroopas vaadata sellises külma sõja aegses must-valges kontekstis, kus vastakuti olid koos „läänelik demokraatia" ja „paha kommunism". Viimane oli veel kujunemisjärgus ja 1922. a aprilli algul Berliinis toimunud II ja 2 ½ Internatsionaali ning III ehk Kommunistliku Internatsionaali ühiskonverentsil oleks võinud tekkida „suur pauk", kus ideaaljuhul oleks toimunud nende kolme ühinemine. Viimane ebaõnnestus ja Kommunistlik Internatsionaal kuulutas 1925. a välja kommunistlike parteide bolsheviseerumise kursi, millega mõisteti ullikeste permanentse revolutsiooni teooria hukka ja võeti vastu otsus „sotsialismi ülesehitamiseks ühes riigis" ehk NSV Liidu kui kommunistliku Bütsantsi loomiseks, kus kunagi päike ei looju. Neli aastat hiljem tehti katse Pan-Euroopa loomiseks La Manche'ist Peipsi järveni. II ja II ½ kujunesid hiljem Sotsialistlikuks Internatsionaaliks, mis on täna sotsialistlike ja sotsiaaldemokraatlike parteide ühendus ja on esindatud europarlamendis. Euroopa liidus valitseb sotsiaalne turumajandus ja domineerivad sotsiaalsed garantiid. Mittetoimiv kommunistlik ühiskonnakorraldus on aga leidnud oma koha ajaloo prügikastis.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)