Tamsalu poiss Tallinna tüüril

URMI REINDE,      18. aprill 2007


Jaanus Mutli (33) – Tallinna abilinnapea transpordi ja ettevõtluse (sh turismi) alal.
Lõpetas Tamsalu Gümnaasiumi 1992. aastal. On lõpetanud Rahvusvahelise Sotsiaalteaduste Rakendusliku Kõrgkooli LEX õigusteaduse erialal ja hetkel on lõpetamas õpinguid Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas.
Külastab tihti vanematekodu Tamsalus, osaleb aktiivselt ka kodukoha seltsielus.
Koos elukaaslase Ingridiga, kes on inglise keele õpetaja, elab Tallinna kesklinnas.


Said abilinnapeaks 2005. aastal pärast kohalike omavalitsuste valimisi. Kas mäletad, kes on varem Sinu ametikohta täitnud?

Vahetult enne mind oli Toivo Promm Res Publicast. Enne teda Kaupo Reede, samuti Res Publicast – lahkus mäletatavasti skandaaliga, mille põhjustas joobes autojuhtimine. Enne neid oli Toomas Vitsut. Tema ajal alustati Lasnamäe tööstuspargi rajamist.
Kes veel? Ei tulegi kohe rohkem meelde... Ahjaa, Ivar Virkus, oli kunagi niisugune mees. Tahtis Tatari tänavasse lõbumajade rajooni teha. See oli Jüri Mõisa linnavalitsuse ajal. Virkus ise oli mõõdukas – täna ilmsesti siis sots.

Sinu üks suur töövaldkond on transport. Mis asi on Tallinna transport?

Linna jaoks on tähtsaim eelkõige ühistransport. Meie suurim eesmärk on meelitada järjest rohkem inimesi eratranspordist ühistransporti. Selleks peab linn muutma ühistranspordi kiiremaks ja mugavamaks. Sellega me igapäevaselt tegeleme. 2007. aastal saab linn juurde 40 tuliuut bussi ja 7 trollibussi. Uute ühissõidukite poolest nii rikast aastat ei ole varem kunagi olnud.

No kuidas see eraautodest ärameelitamine õnnestub?

Linn on teinud oma valiku – investeerime ühissõidukitesse üha rohkem ja oleme selle ka välja öelnud. Linnatransport peab olema kiire, mugav ja odav. Kiiruse tagab eraldi ühistranspordiradade süsteem, mida praegu loome. Aga eks ise näete, mis neil radadel toimub ja kes kipuvad seal tegelikult sõitma, kas bussid või jõmmid.
Mugavuse tagab ühissõidukite järjekindel väljavahetamine ja korrashoid. Ning taskukohane peab sõit ka olema – rahalist poolt ei tohi kindlasti unustada.

Kas Sa ise kui kesklinna elanik sõidad autoga või ... millega?

Kui mul ei oleks päeva jooksul teisi sõite, liiguksin kindlasti trammiga. Elan just trammi haardealas. Paljud inimesed, kelle tööaeg on kella 8–17 või 9–18 ja kes töötavad päev läbi oma kontoris, sõidavadki juba ühissõidukiga.

Siia lisanduvad siis ka mingid kaugemad parklad?

Oleme käivitamas „Pargi ja reisi" süsteemi. Juuli alguses alustame selle süsteemi testperioodi Pirita teel suunaga kesklinna. See tähendab, et Viimsi ja Merivälja poolt tulevad inimesed saavad oma autod parkida Regati maja ette Pirital ja jätkata sealt sõitu kesklinna ühissõidukiga.

Oh armas aeg! Seda kisa, mis lahti läheb...!

Valikut pole. Merepoolsele sõidurajale hakatakse rajama eraldi ühistranspordirada, ning suvel lähebki eratranspordi jaoks seal sõitmine kitsamaks. Meie prioriteet on ühistransport ning selle arendamine toob paraku eraautode liiklusele kaasa teatud kitsendusi. Nii on igal pool maailma suurlinnades.



Mässu ei karda, sest linn pakub välja alternatiivi – süsteemi „Pargi ja reisi". Muidu riieldakse meiega kogu aeg, et alternatiivi ei ole. Saame siis näha.
Koolibuss ongi juba hea näide. Meie uuring näitas, et sellega sõidab kolmandik neid lapsi, kes enne sõitsid hommikul kooli autodega. Järelikult, vähemalt lapsevanemad on saanud aru.

Mis saab suurtest ristmikest – Ülemiste, Haabersti, Russalka?

Haabersti – projektdokumentatsioon on valmis, rahastamisskeem ei ole esialgu veel selge.
Ülemiste saab vast esimesena ette võtta. Seal on linnal suured välisfinantseerimise lootused. Selle projekti raames teeme head koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, algab ehitamine 2008. aasta lõpul.
Russalka – hetkel käib tehniline projekteerimine, aga lahendamata on maade munitsipaliseerimine. Russalka projekt viiakse ellu koos kaua unistatud Põhjaväilaga. See juhiks suure osa transpordist kesklinnast lõplikult välja.

Ansip on Tallinna–Tartu maantee kohta öelnud, et pole mõtet jõuda 10 minutit varem Tallinna, kui seisad tund aega Ülemiste ristmikus.

Tõsi ta on. Me võime ühe ristmiku valmis ehitada, siis koguneb tropp järgmise ristmiku taha. Haabersti ristilt tulijad toppavad Hipodroomi juures, ja midagi ei muutu. Autode arvu vähenemist uskuda on aga lootusetu.

Uus Eesti elu – lähivallad, uued sisseelamata elurajoonid.

Jah, arendajad ei mõtle sealsele infrastruktuurile – ei teid, ei liiklust, ei ühiskondlikke hooneid! Oma auto on ainus valik. Inimeste peale ei ole mõtet pahane olla. Kuigi märkan juba, et tasapisi kolitakse linna tagasi, ja noored ei kipugi enam nii väga „piiri taha". Tulin just kohtumiselt ﾕismäe ja Mustamäe ühistute juhtidega, kel on samuti tekkinud probleem, kuidas ära mahutada majade ümbruses kuhjuvaid autosid. Pensionärid on sageli lahkunud ja noored pered on ostnud korteri odavamatesse magalarajoonidesse, oodates, kuni elu paranedes saab oma maja ehitada. Aga noored tulevad koos autodega, ja nüüd on ümber suurte paneelelamute samuti suured parkimismured.

Kuidas teistes linnades sellesarnaseid olukordi lahendatakse?

Kõige populaarsem on rööbastransport. Igas linnas peaks olema oma rööbastransport; see justkui kuuluks linliku elustiili juurde. Tallinn on õnnelik – siin on olemas tramm. „Magalast" saadakse linna trammiga oluliselt kiiremini kui bussi või autoga. Lasnamäe trammiliini ehitus peaks algama 2009. aastal. Tahame trammiliini pikendada lennujaamani.
Näiteks Karlsruhe linn Saksamaal on Tallinnaga samas suurusjärgus. Seal lahendati liiklusprobleemid rööbastranspordi abil. Neil on see nüüd valmis, aga nad alustasid 1960-ndatel aastatel. Ega kohe ja kiiresti ei sünni midagi.

Ületasite Jüri Ratasega võimsalt uudiskünnise 2006. aasta algul, kui esinesite välisturistidena, et kontrollida Tallinna taksondust. Kas oled taksojuhtidel ka edaspidi silma peal hoidnud?

Põhimureks on ebaausad taksojuhid. Neid on erakordselt palju. Selle asemel, et kliente teenindada, tahavad nad kliente koorida. Selleks kasutatakse ebaseaduslikke vahendeid. Linna ülesanne on kontrolli tõhustada, ja seda me juba alates eelmisest suvest oleme ka teinud. Olukord on ikka päris hull.

Aga ma ei kavatse alla anda. Kuigi saan aru, et protsessid ei kulge ühe aastaga. Paremaks on muutunud ikka ka – esiteks see, et klient on teadlikum ja nõudlikum, tunneb oma õigusi. Igaüks peaks nõudma printeriga trükitud tshekki, mitte aga käsitsikirjutatud paberitükki, mis ei kehti. Klient peaks teadma, et kui prinditud tshekki ei saa, siis ei pea arvet maksma!

Taksojuhtide korralekutsumine on üks mu põhiteemasid – minu ajal hakkasime selle valdkonnaga tõsisemalt tegelema. Kujutan juba ette, kuidas taksojuhtidest korrarikkujad ootavad minu lahkumist siit ametikohalt.

Teine Sinu teema: ettevõtlus. Mis on siin uut või peamist?

Jätkub Lasnamäe tööstuspargi laiendamine. Põhiline on hoida pealinnas töökohti, tööstusettevõtteid, ja mitte üksnes hoida linna sees, vaid hoida Eesti sees!
Hea näide on Tallinna Farmaatsiatehas, kes sai linna abil endale maa ja ehitas üles oma uue käitise. Muidu nad oleksid kolinud lausa Eestist ära. Meil oli tõsine oht kaotada suur ja väärikas ettevõte. Aga sama probleem – maa puudumine – vaevab paljusid ettevõtjaid.

Mida märgiksid veel hea saavutusena?

Tegelikult on ettevõtlus ikka kõige olulisem valdkond, sest siit saab linn eluks ja toimimiseks vajalikud ressursid. Alles avasime uue ettevõtlusinkubaatori Lasnamäel ?lemiste City maa-alal. Järgmisel aastal tahame avada Tallinna esimese loomeinkubaatori, mis ühendab tarbekunsti, disaini, audio-visuaalse kunstiga tegelevaid ettevõtteid.

Kolmas Sinu kui abilinnapea valdkond on turism. Mis siin uudist?

Põhiline mure on, et turistide arv suureneks! Kuid on ka selge, et suurt hüpet igal aastal loota ei maksa. Järgmine eesmärk on, et turistid ööbiksid Tallinnas võimalikult kaua. Et põhirõhk ei oleks enam nn kahe-tunni-kruiisituristidel. Aga selleks peab turistil Eesti pealinnas midagi huvitavat teha jätkuma. ?nneks näeme ka siin tõusvat tendentsi, ja oleme selleks ka investeerinud. Parim näide on tänavu Skoone bastioni turistidele avatud käigud. Minge kõik vaatama!
Turisminduses on kõige tähtsam, et me kõik – nii linnavalitsus kui ka (miks mitte?) aktiivemad tallinlased – peame oma linna mujal maailmas paremini turundama.

Mis Sind kõige rohkem vihastab?

See, kui seadusandluse puudulikkuse tõttu jäävad linna käed liiga lühikeseks, et sekkuda negatiivsete protsesside pidurdamisse. Näiteks kasiinode arvu piiramiseks pole linnal selgelt mõjuvaid hoobasid, kuidas olukorda normaalsuse piires hoida. Kuigi Tallinn on teinud igasuguseid ettepanekuid, et hasartmängukohti vähendada, ja sama on teinud ka Tartu ja Pärnu. Tulemust eriti ei ole, sest kasiinode lobby on olnud tugevam.
Siiski oleme esimest korda keeldunud ühe kasiino puhul ehitusloa väljaandmisest, ja samuti on linn teinud ettepanekuid harrastusmänguseadusesse. Loodan, et Riigikogu võtab need parandused peagi menetlusse.

Kas poliitika on Sind ka mõni hetk seganud, või ajad rangelt ainult linnaasju?

Minu töö valdkonnad on sellised, et õnneks halbu näiteid ei meenu. Küll aga olen veendunud, et linn, see tähendab, kohalik omavalitsus peab aeg-ajalt tegema ebapopulaarseid otsuseid ja need ka ellu viima, olenemata poliitiliste oponentide kisast-kärast. Linlastele soovin siinkohal külma pead ja vahedat mõistust, et osata asjadel vahet teha.
?igus, mul oli siiski hiljuti seletamist tasulise parkimisala laiendamisega, aga täna võin öelda, et paljude nende piirkondade elanike rahulolusõnumid on minuni jõudnud. Nad mahuvad nüüd kõnniteedel käima ning saavad oma autot kodumaja ees parkida. Südalinna parkimiskoormus peaks aga vähenema. See on olnudki eesmärk.

Viimati muudetud: 18.04.2007

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)