Mida ütleks Orwell

Eesti Vabariik taastati arengu- ja teovõimelisena: oma tootmisvahenditega – maade ja maavarade, tehaste, vabrikute ja värkstubadega, oma panga, raha ja rahvaga. Oli miljon hektarit parandatud põllumajandusmaid, oli oma laevastik. Masinapark oli küll kuigipalju algeline, kuid oli ikkagi olemas. Polnud vaja maksta iga-aastast miljardit eurot vaid Euroopa Liitu kuulumise pärast, parunimentaliteediga investorite käes kannatamisest rääkimata.

 Nüüd näib olevat peamureks maksuametnike elav huvi „magusamate“ maksukohuslaste tegevuse vastu. Tahetakse teada: „Mida meie koju otsima tullakse? Mis vahe on „vaatlemisel“ ja jälitamisel?“

 Ka vanas Wabariigis koguti riiklikke makse ja selle „pisku“ eest suudeti riigiametnikele korralikku palka maksta, lasterikastele peredele (4 ja enam last) tasuta elamuid ehitada ja isegi 20 ha suurusi asundustalusid rajada, allveelaevu ja kulda osta... Üksikisiku tulumaksu hakati koguma alles 60-krooniselt kuutasult, ja sedagi astmeliselt, kusjuures esimese astme suuruseks oli 2% palgast. Tööliste palk ulatus 30-50 krooni piiresse.

 EW-s oli välja kujunenud kord, mida teadsid ja austasid nii tööandjad kui ka -võtjad. Ka võidi korrast kinnipidamist jälgida, kuid see ei paistnud välja ja seda peeti isegi loomulikuks. Sellest tulenes paljuski inimeste suhtumine, korra vastu eksimist kardeti juba moraalselt.

 Nüüd aga meie poliitikud ja ametnikud oma tegude-tempude eest millegagi ei vastuta. Väljahüütud nn poliitiline vastutus on pigem irve, halvemal juhul – lahkumishüvitistega edutamine tasuvamale ametikohale. Eestis on teada vaid J. Vares-Barbarus, kellest räägitakse, et ta oma tegevuse eest poliitikuna ka tegeliku vastutuse võtnud...

 Milleks meile Orwelli arvamust Eesti tänapäeva kohta? Kuni vaatame mööda Aafrika ja ka meie Eesti tühjakskühveldajatest, pagulasteprobleemi autoritest, kohalike (Tartu, Keila jne) pankade likvideerijatest, riigi kullavaru mahamüüjatest, suhkrutrahvide ja kvootidega sehkendajatest, maa kui tootmisvahendi kupeldajatest, pole Siim Kallase soovitustest olulist tolku. Praeguse Eesti lugu on meie Eesti enda poliitikute lugu, selgrootuse lugu! Isegi Vares-Barbarusel oli selgroogu enam!

 JAAN VAHTRA, Tallinn

Jaga |