Keda eestlane kartma peaks?

TIIT MADISSON,      16. jaanuar 2002



Muidugi ei õigusta ma, kuid julgen väita, et möödunud aasta 11. septembri rünnak rahavõimu sümbolile New Yorgis ei ole põhjus, vaid konkreetse poliitika tagajärg. Raske uskuda, et inimesed, kes suutsid selgeks õppida kaasaegse lennumasina juhtimise, ohverdasid oma elu selleks, et lihtsalt tappa süütuid inimesi.

Eelmise aasta 11. septembri sündmused on mõtlevaid inimesi pannud juurdlema maailma haaranud globaalprobleemide üle. Välja on toodud paljud seni edukalt ärapeidetud vastuolud rahvusvahelises elus. Tegelikult valitsevad maailmas sügavad, poliitiliselt suurt ärevust tekitavad polariseerumisprotsessid, mis väljenduvad vastuoludes rikaste ja vaeste, Põhja ja Lõuna vahel.

Dollar päevas hoiab elu sees

Viimasel kümnendil on küll meeletult arenenud infotehnoloogia ja elektroonika, kuid enamik tehnikasaavutustest ja hüvedest on väikesearvulise vähemuse käsutuses. Samal ajal üha suureneb mitte ainult majanduslik, vaid ka poliitiline ebavõrdsus enamikes maailma riikides.
Eesti ei ole selles suhtes erand, pigem tüüpiline. 1990. aastail on läänemaailma, eriti USA poliitiline mõjuvõim pärast globaalseks vastukaaluks olnud N. Liidu lagunemist määratult suurenenud. Kapitalismi võidukäik on muljetavaldav: enamik riike, ka Hiina ja Venemaa, edendab turumajandust. Enamik maailma suurfirmadest on oma tootmise üle viinud arengumaadesse, ikka selleks, et olla edukamad, teenida suuremaid kasumeid. Globaliseerumisprotsessi "edu" näitab ka asjaolu, et rikas vähemus on hakanud vähem hoolima vaestest riikidest.
Seda tõestavad järgnevad arvud: 1990. aastal toetati vähearenenud riike 17 miljardi dollariga, 1999. aastal vaid 12 miljardiga. Samal ajal on järsult tõusnud rikaste inimeste arv maailmas: 7,2 miljonit miljonäri omab kokku 27 triljoni dollari eest varandust, kuid 1,2 miljardit inimest peavad päevas hakkama saama ühe dollariga!

Makske orjadele kannatused kinni!

Rikkuste tagaajamise tuhinas suletakse silmad, et mitte näha vaesust ega karjuvat ebaõiglust, mida RAHA VÕIM on maailmas külvanud. Paljukiidetud "lääne väärtused" püsivad sisuliselt hingetul tarbija ja tarbimise mentaliteedil, printsiibil - teha ja omada rohkem raha!
Rikaste ja vaeste vastasseis on omandanud mitmesuguseid vorme. Olgu tegu üha hoogustuva globaliseerumisvastase liikumisega või siis rassismivastase konverentsiga Lõuna-Aafrikas selle aasta augustis-septembris, kus nõuti lääneriikidelt kompensatsiooni orjakaubanduse ja koloniseerimise eest. Samasse ritta mahuvad 11. septembri traagilised sündmused.
Muidugi ei õigusta ka siinkirjutaja terrorismi, kuid julgen ometi väita, et rünnak rahavõimu sümbolile New Yorgis ei ole põhjus, vaid konkreetse poliitika tagajärg. Pisut küüniliselt väljendades: mida külvad, seda lõikad! Väga raske uskuda, et inimesed, kes suutsid selgeks õppida kaasaegse lennumasina juhtimise, ohverdasid oma elu, et lihtsalt tappa süütuid inimesi. Selline väide ei kõla loogiliselt. Pidi olema väga konkreetne põhjus.
RAHA VÕIMU huve kaitsev USA poliitiline ladvik aga ei soovi kuidagi oma poliitikat muuta, vaid valmistub kallale tungima teistele islamimaadele, süüdistades neid terrorismi mahitamises. Samas pole Washington märganud, kuidas juba mitukümmend aastat käib islamiusulise Palestiina araabia rahva kallal halastamatu genotsiid.

Kas Eestist peab saama NATO liige?

NATO peasekretäri Eesti-visiidi järel peaksid eestlased tõsiselt kaaluma ja mõtlema, kas me peaksime ikka astuma selle sõjalise bloki liikmeks. Meie valitsejate arvates on kõik juba otsustatud - Eestist peab saama NATO liige!
Ma mõistan selle sõjalise liidu moodustamise vajadust külma sõja päevil 1949, kui tunti hirmu Nõukogude ekspansiooni ees. Praegu kardetakse islamimaailmas legendaarseks muutunud Osama bin Ladeni. Ameeriklaste hirmud, kes Kolmanda Maailma riikide arvel pikka aega hästi elanud, on arusaadavad.
Keda aga eestlased peaksid kartma? Ajal kui USA ja Venemaa vahel on väga soojad suhted, mõjuvad meid Vene Karuga hirmutada püüdvad eesti poliitikud inimestena, kes kõiki riigialamaid debiilseteks peavad. Sel ajal, kui president Putin kutsub välismaal elavaid vene kodanikke kodumaale "reformaatorite" poolt hävitatud majandust taastama, kirjutab Eesti peaminister oma parteikaaslastele oodatavatest Venemaa-poolsetest provokatsioonidest. "Venemaal on probleeme teietagi küllalt," kuulsin mitmelt Vene poliitikult novembris Moskvas.
Tegelikult on NATO tänapäevaseks ülesandeks kaitsta ühe (nn "kuldse") miljardi huve ülejäänud viie vastu. Seetõttu peame tõsiselt arvestama ka sellega, et tulevikus võib NATO peakorterist tulla käsk saata N-arv eesti sõdureid rindejooneta Kolmanda maailmasõja järjekordsesse lahingusse. Sõdima "lääne väärtuste" ehk RAHA VÕIMU eest.
Veel on aega mõtelda ja diskuteerida.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (16)